Cape Tribulation ja Atherton Tablelands (5/6)

27 12 2012

Cape Tribulation, Palm Cove, Goodbye Rachel (19. dets)

Liikusime rõõmsalt edasi Cape Tribulationi suunas, mis oli ühtlasi ka meie tripi kõige põhjapoolseimaks punktiks. Sinna saamiseks tuli praamiga ületada Daintree jõgi (selleks kulus vaid 5 minutit). Seejärel avanes uskumatult ilus sinkavonkaline tee. Tunne oli justkui sõidaks vihmametsa vahel. Väga lahe!

Kiirelt külastasime Cape Tribulationit. Käisime korra rannas ja seejärel nentisime pisarsilmil tõsiasja, et olimegi jõudnud tripi lõppu. Aega ei ole, et kaugemale edasi liikuda. Rachel tuli samal päeval kella 18ks Cairnsi lennujaama ära viia ning Pets on tarvis nelja päevaga (23. detsembriks) tagasi Brissi transportida.

Tagasiteel käisime viimast korda kolmekesi ujumas ja niisama vees lollitamas. Tegime viimase Hungry Jacksi söömingu ja jätsime Racheliga Cairnsi lennujaamas hüvasti.

Mina ja Pets külastasime veel Cairnsi esplanaadi ja seejärel Crystal Cascades veekoski. Ööbisime jälle seal hipide pargis, kus ma ühe hipi kitarril keele ära lõhkusin. Hipid pesitsesid endiselt seal samas. Peace! Make love, not war!

Atherton Tablelands (20. dets)

Päike ei säranud taevas enam nii eredalt kui varem, linnud laulsid nukramaid viisijuppe ja rohi ei olnud enam nii roheline – Rachelit enam polnud. Peeter oli hommikul väga tujust ära ja midagi teha ei viitsinud. Tunnen isegi Rachelist puudust nagu taimetoitlane lihast või Arnold Schwarzenegger helikopteritest. Rachel oli võrratu reisikaaslane ja ta tegi tripi palju huvitavamaks. Austraalia on väike koht ehk ristuvad me teed veel kunagi.

Liikusime Cairnsist läände mägedesse. Toda piirkonda nimetatakse vist Atherton Tablelandiks. Jällegi oli tee väga käänuline, kuid maastikuvaated olid suurepärased.

Külastasime Catherdral Figi – tegu ühe väga suure puuga. Kindlasti inspireeris see puu James Cameroni kui ta Avatari filmi kokku pani. Üritasime ka selle otsa ronida. Tegime ringi ümber Tinaroo järve (mööda Danbulla Forest Drive’i) ja vaatasime ära ka Curtain Fig’i (samuti suur puu). Nägime paar koske ja käisime Millaa Millaa kose all ujumas. Wet season ei ole veel alanud ja seetõttu sealt kosest suurt midagi vett alla ei langenudki. Aga kose all oli lahe ujuda ja üles vaadates sillerdas päike kõigi veepiiskade pealt. It was lovely!

Järgmiseks peatuseks koht nimega Innot Hot Springs. Seal pidid mingid soojaveekaevud olema. Jällegi oli kõik väga kuiv, kuid leidsime mingi soojavee-jõe-moodi asja ning tõesti vesi oli seal väga soe – vähemalt 70-80C. Midagi muud tarka seal teha polnudki, kui vaid käega sooja vett katsuda. Fail!

Päeva lõpetasime Paradise Waterhole’is ujumisega. See asub Paluma Range National Parkis. Vesi oli seal väga soe. Krokodillifarmist mäletasime, et krokodillidele meeldib soe vesi ja seega ei julgenud me tol õhtul seal väga ujuda. Hoiatavaid krokodillisilte küll polnud, kuid paranoia ja Lizard brain olid täies hoos.

Peale ujumist liikusime edasi Airlie Beachi suunas. Pimedas. Ühtegi normaalset telkimiskohta me ei leidnud ning seetõttu magasime autos Airlie Beachist veidi väljaspool. Mugavusest ei olnud haisugi, toitsime öö otsa sääski.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: