Whitsunday saared ja Magnetic Island (3/6)

25 12 2012

Whitsunday Islands, Townsville (15. dets)

Pakkisime karavanipargis varakult oma asjad kokku kuna kell 7:20 pidime olema sadamas, et katamaraanile peale saada.

Whitsunday saari on 74, nad asuvad Airlie Beachi lähedal. Seal asub fantastiline Whitehaven Beach ja Austraalia parimad snorgeldamis- ja sukeldumiskohad Suure Vallrahu (Great Barrier Reef) juures.

Seilasime rõõmsalt Hayman Islandile, kus käisime snorgeldamas. Minu jaoks oli see esimene snorgeldamiskogemus üldse. Vesi oli soe, ilm oli ilus, nägime värvilisi triibulisi kalu ja koralle. Rachel tegi oma veealuse kaameraga ka pilte. Üks mees viskas paadi pealt ka mingit sööta vette ja kui juhtusid seal lähedal olema siis oli mustmiljon kala sinu ümber😀 Mõnus!😀

Peale snorgeldamist käisime ka sukeldumas. Varustus selga ja vee alla. Oiiiiiii sukeldumine oli nii lahe. Vöö ümber pandi raskused, sest nendeta ei vajuks me põhja. Vee all avanes täiesti uus fantastiline maailm. Vahepeal kostus kraapimislaadset heli, kuid seda tegid kalad, kes koralle närisid😀. Nämm-nämm-nämm! Algul oli sukeldumine veidi segane, kuid kui aru saime, et peale välja hingamist vajub allapoole ja ülespoole saamiseks on tarvis vaid sisse hingata, oli juba lihtsam.

Leidsime üles ka Nemo. See on too oranž triibuline kala multikast Finding Nemo. Pets nägi ka mingit meetrist kala.

Muideks korallid olid üsna teravad, mina lõikasin endale sõrme ja tegin kaks  varvast katki. Rachel lõikas endale põlve, kui ta merepõhjas kobatses.

Peale sukeldumist liikusime järgmise saareni täpsemalt Langford Reefini. Seal pidi olema võimalik kilpkonni näha.

Seekord hüppasime otse katamaraanilt vette ja ujusime korallideni. Kohe nägime ka suuri kilpkonni vee all. Ma nägin vist 6-7 kilpkonna. Petsiga üritasime muidugi ka neist kinni võtta. Algul kobatsesime veidi, kuid siis sai Pets ikkagi ühest kinni ja tõi ta põhja pealt kõrgemale. See oli väga lahe.

Algul ma mõtlesin, et need kilpkonnad veavad sind edasi, kuid tegelikult olid nad lihtsalt väga laisad ja passisid liikumatult edasi. Seega pidime nad ise ülespoole tooma ja nendega ujuma. Tõin kaks tükki ka vee pinnale. See oli nii lõbus, kilpkonnad vist ise ei saanudki aru, miks nad kõrgemale liikusid.

Muidu olid kilpkonnad väga suured, umbes 60 cm horisontaalis. Neile ei meeldinud, kui nende pead paitada – pistsid kohe pea ja kõik jäsemed kilbi alla. Nojah, meil oli vees väga lõbus!😀 Soovitan! Väga lahe asi, mille saan nüüd oma nimekirjast maha kriipsutada. Tegin ka video:

Miinuse poole pealt nii palju, et purjekas ei olnud hea variant saartele saamiseks. Parem on võtta mingi kiirem laev/paat, et jääks rohkem aega snorgeldamiseks/sukeldumiseks. Katamaraanid ja purjekad on väga aeglased, eriti veel siis kui tuult pole.

Peale Suure Korallrahu avastamist liikusime edasi Townsville’i. Seal majutas meid Troy – Couchsurfingu host, kelle Rachel oli leidnud. Troy oli päris lahe tüüp, tegi meile süüa ja rääksime veidi elust-olust enne magamaminekut.

Magnetic Island (16. dets)

Townsville’ist saab 20-minutilise praamisõiduga Magnetic Islandile. Autot me kaasa ei võtnud, kuna see pidi liiga kirves lõbu olema ja saarel pidi hea ühistransport olema.

Saarel rentisime snorgeldamisvarustuse ja läksime Arthur Baysse kuna  üks infovoldik väitis, et seal oli parim koht snorgeldamiseks.

Kahjuks osutus vesi liiga sogaseks ja suurt midagi me seal ei näinudki. Paar koralli ja vaid mõni üksik kalake õnnestus ära näha.  Mäletan, et naersime pikalt, kui sopases vees sulistasime ja mõistsime, et saime ikka täiega tünga. Esmalt rentsime snorgeldamisvarustuse, jalutasime suvekuumuses bussipeatusest umbes 2 km Arthur Bayni, seejärel ronisime eluga riskides kaljusest kohast  metsa vahelt ranna äärde (me ei leidnud teerada) – nägime tohutult palju vaeva, et randa jõuda. Ja kogu see vaev läks tühja.😀 See oli selline ma-annan-alla-mul-ükskõik naer.😀 Teate küll.

Kaldal tegime oma stinger-ülikondades ka paar totakat pilti.😀

Väga vahet polnudki, plaanis oligi veeta üks laisk päev saarel. Olime nii väsinud, et ei viitsinud mitte midagi muud teha. Peale väikest snorgeldamist ja sliipi rannas läksime tagasi maismaale.

Kella 19 paiku olime mandril ja sõitsime Mission Beachi poole. Plaan oli jälle kuskil tee ääres leida mingi vaiksem koht ja seal ööbida. Õnneks leidsime ühe korraliku puhkeala, kus sai normaalselt telkida.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: