Seventeen Seventy -> Airlie Beach (2/6)

24 12 2012

Seventeen Seventy, Agnes Water, Capricorn Caves, Mackay (13. dets)

Elasime öö üle, pakkisime hommikul oma telgi kokku ja sõitsime linna nimega Seventeen Seventy. Olin seda juba varem kaks korda külastanud, kuid sel korral olin üsna pettunud. Vesi oli kõrgem kui paar kuud tagasi ja seetõttu seal suurt midagi rannast alles ei olnudki.

Jalutasime veidi ringi, tegime paar klõpsu Cooki ausamba juures (Cook maandus seal aastal 1770) ja käisime ühes rahvuspargis.

5-10 km kaugemal  Agnes Wateris käisime ujumas. Keegi väga vette minna algul ei tahtnud kuna kartsime jellyfishe (detsembrist vist märtsini on nende “hooaeg”). Kogusime veidi julgust ja käisime ikkagi lainetes ära. Seejärel tegime väikese Gangnam Style tantsu.😀

Edasi liikusime veidi sisemaale, et külastada koopaid kohas nimega Capricorn Caves. Sissepääs ja giidiga tuur läks maksma $27 nägu. Nägime stalaktiite, stalakmiite, koopaid jmt. Sain teada, et kõndisime seal kogu aja nahkhiirte kuivanud/kivistunud väljaheidete peal. Seda oli hea teada, kuna olin paljajalu.😀

Arvan, et koobaste kõrghetk oli see, kui meid viidi katedraali – nagu nimi juba reedab oli tegu koobaste osaga, mis meenutas katedraali. Seal oli üsna hea akustika, kõlbas isegi laulatustseremooniate läbiviimiseks. Giid lasi kõlaritest ühe muusikapala ja samal ajal mängiti veidi ka valgusega. Oli ilus.

Koopad nähtud liikusime edasi Mackaysse. Mu roomie Benn on sealt pärit ning seal oli meie majutajaks Benni ema Annette.

Enne Annette’i juurde jõudmist tahtsin käia ka alkopoest läbi, et veini kingituseks osta. Läksin ühte ostukeskusesse, kus tegin kaks ringi kõigele peale, kuid bottleshopi ei leidnud. Küsisin infoletist, kust ma saan veini osta, kuid too tädi rääkis väga imelikult ja alles kolmandal korral sain aru, et ta ütles “across the road”. Küsisin, et mis roadi ta silmas peab ja siis ta lehvitas käega midagi enda selja taha stiilis mine-juba-minema. Infotädist ei olnud abi, küsisin ühelt teiselt müügitädilt, kuid tema ei teadnud. Seejärel loobusin, olime niigi hiljaks jäämas.

Mul oli väga hea meel, kui Annette’i nägin. Kui mu blogi aktiivselt jälginud olete, siis teate, et paari kuu eest kolis Annette nädalaks meie juurde Brissi kuna Bennil oli mingi südame terviserike. Sõbrantse on alati hea näha.

Lisaks Annette’ile elasid seal majas veel ka John (Annette’i boyfriend või abikaasa) ja William (poeg). Williamil oli ka üks lahe koduloom – püüton Carla.

Annette oli valmistanud uhke õhtusöögi ja kogu ta pere oli meid oodanud. Sõime seal rõõmsalt ja rääkisime tripist jmt. Söök oli seal nii hea, et ma kühveldasin toitu näost sisse ka siis, kui teistel taldrikud juba ammu tühjad olid. Nom-nom-nom-nom!

Enamuse õhtust veetsime oma edasist trippi planeerides. Seejärel keerasime magama.

Finch Hatton Gorge, Araluen Falls, Airlie Beach (14. dets)

Annette’i juures oli nii hea ja mõnus, et sealt väga lahkuda ei tahtnudki. Rachel pakkis oma asju ikka üsna kaua ja minema saime sealt alles 11 paiku. Muideks reisimine on üsna väsitav, vahel tahaks lihtsalt end ühes kohas välja magada ja päev otsa mitte midagi teha. Aga aega on vähe ja teha on palju.

Käisime kose all ujumas. Koha nimeks Finch Hatton Gorge ja Araluen Falls Eungella rahvuspargis.

Kaljude pealt hüppasime paar korda vette ja ujusime kose all. Oligi kõik. Mingid kohalikud hüppasid seal ikka päris kõrgelt – vähemalt 2-3 korda kõrgemalt kui meie. Safety first ning meie neid matkima ei hakanud.

Edasi oli plaanis sõita Airlie Beachile, et seal järgmiseks päevaks broneerida päevatripp Whitsunday saartele. Kohapeal väga valida ei saanudki, kuna viiest valikust olid vaid kaks, mis ei olnud täis broneeritud. Valisime Illusionsi snorgeldamis- ja sukeldumispaketi.

Ööbisime karavanipargis.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: