Brisbane -> Seventeen Seventy (1/6)

23 12 2012

Caloundra, Kings Beach, Moffat Beach, Dicky Beach, Noosa (11. dets)

Toppisime kõik oma kodinad autosse  ja sõitsime Rachelit peale võtma. Temalgi oli suur seljakott, mis tuli kuidagi autosse mahutada. Veidi logistikat ning kõik mahtuski ära. Tripp võis alata.

Esimeseks peatuseks oli Caloundra, QLD. Sealne Kings Beach on põhirand ja ka sel korral oli seal palju rahvast (siinpool maakera algas just suvevaheaeg koolist). Lained olid seal üsna lahedad – neid oli palju ja nad olid suured. Väga hea koht bodyboardimiseks. Meil aga ei olnud autos ruumi ei surfilauale ega ühelegi bodyboardile. Seega hüppasime niisama lainetesse.😀 I❤ Queensland!

Rachelile õnn väga ei naeratanud. Ta sai esimese 10 minuti veessulistamise jooksul jellyfishilt (meduus?) kõrvetada. Midagi väga traumaatilist ei juhtunud, kuid kõrvetus ja punased laigud on seljal ja kõhul nähtavad. Jalutasime temaga vetelpäästjate juurde, kes vaid voolikust vett peale valasid ja mingit sprayd peale pihustasid. Mul muidu on naljakas, kui Rachel kurdab, et kõik sügeleb.😀

See meenutab mulle seeda, kuidas nädal või kaks tagasi oli Bennil mingi allergiline reaktsioon. Ta sõi mingit lihatoitu ja duši ajal märkas, et üle keha on punased laigud, mis täiega sügelesid😀 Ta tuli sealt rätik ümber välja ja paaniliselt sügas ennast. Oi, kuidas mina ja Emily naersime. 😀 Benn ägas oma piinades, kuid see oli ikka väga lõbus.😀

Emily viis Benni haiglasse, kus talle anti mingit tabletti närida ning seejärel oli kõik jälle korras. Emily rääkis, et ta naermine jätkus ka autos ja haiglas.

OK, kuhu ma jäingi. Kings Beachil võtsime veidi päikest ja seejärel asusime järgmiste randade suunas – Moffat  Beach ja Dicky Beach. Seal oli väga vähe inimesi. Moffat Beachil jalutasime lihtsalt ringi ja kõndisime ühel kivist platool, kus vetikad ja muu taoline kasvas. Sealt kaugemale liikudes oli Dicky Beach, kus seisis rannas üks väga vana laevavrakk. Too oli kindlasti kapten Cooki laev. Raudpolt. Asjatasime seal niisama ja tegime pilte. Too laevavrakk oli väga roostes ja teravaid servi täis. Mõlemad tüdrukud suutsid endil põlved seal katki teha ja minagi astusin varbaga millegi terava otsa. Raudselt saime roostes laevalt skorbuudi ja sureme diabeeti.😀 (PS: Ma piltidelt näen ise kah, et kondid paistavad… jube värk… ma ise ei teadnudki, et nii hull asi on)

Peale laevavraki photoshooti tohterdasime oma haavu ja sõitsime edasi Noosasse. Seal käisime Noosa National Parkis jalutamas. Mulle väga meeldib too park. Eriti siis, kui oled tagasiteel (track #2 peale track #4) ja metsa vahel ning kõik on seal hästi vaikne. Sel korral me koaalasid, pruunmadusid, raisid, delfiine ega muid loomi ei näinudki. Rahvast aga oli seal väga palju. Nagu ma ennist mainisin – koolivaheaeg oli alanud.

Peale parki sõitsime ühele  saarele, et seal Benni ja Emilyga kämpimiseks kokku saada. Saare nime ma ei teagi, kuid olime Noosa North Shore piirkonnas. Saarele saamiseks tuli praamiga umbes 3 minutit üle vee sõita ($6 üks ots autoga).

Ekslesime veidi saarel ringi, kuid leidsime Benni ikkagi üles. Nendega oli ka üks sõber kaasas – Sean. Telgid püsti, õlled välja ning kumba-ya!

Õppisin ka uue naistesebimistriki. Neile tuleb öelda, et neil on täiuslikult ebasümmeetrilised juuksed ja, et “it’s brilliant”. Nad kohe sulavad selle peale kuis või. Nägin oma silmaga, kuidas see töötab.😀 Your hair is so asymmetric, baby!😀 It’s brilliant, just brilliant!

Jagasime ka õuduslugusid drop-bear’idest. Tegu on Austraalia kõige hirmsamate loomadega, kelle rünnakust pole ükski inimene eluga pääsenud. Ühe Benni sõbraga juhtus nii, et kui ta matkamas käis, siis drop-bear hüppas taevast ta sõbra peale ja kiskus silma peast välja. Drop-bear sundis ohvrit teise silmaga pealt vaatama, kuidas see ta esimese silma ära sõi. Nom-nom-nom. Seejärel kiskus drop-bear ohvri oma suurte küünistega ribadeks. Watch out for those drop-bears!

Rainbow Beach, Bundaberg, Seventeen Seventy (12. dets)

Hommikul ärkasin vist 5:40 üles ja mõtlesin, et käin sörgin väheke rannas. Vaatasin veidi laineid ja siis nägin vasemal mägesid. Nägin ka ühte liivariba, mis kaugel mäe peal paistis. Egas midagi tund aega sörki/jalutamist ning jõudsin mäeni. Ronisin ka tippu, üsna hard-core oli sinna üles saamine. Võib vast öelda, et see oli liivaluide, mitte mägi, kuid mingid taimed seal ikkagi kasvasid.

Vaade sealt oli hea, kuid tuulise ilma tõttu lendas liiva silma, mis väga tore ei olnud. Mäest alla minna oli palju lihtsam. Tagasi sörkisin/jalutasin ma vist kauem kui tund.

Pakkisime asjad kokku ja alles 11 paiku saime saarelt minema. Mhm… keegi väga ei kiirustanud.

Sihtkohaks Rainbow Beach, QLD. Sõit Noosast kestis kaks tundi. Jällegi käisime rannas ja ronisime suure liivaluite peale nagu ma siin juba kirjutasin, kuid seekord koos Agni, Peetri ja Racheliga. Üritasime pappkarbist endile kelku teha ja mäest alla lasta, kuid sellest ei saanud väga asja. Möllasime niisama seal veidi ja seejärel käisime ujumas.

Sõidu ajal nägin suurt kängurut tee ääres hüppamas. Hõikasin ka teistele, kuid nad kängurut ei näinud. Lugesin siis sekundid kuniks känguruni jõudsime ning siis selgus, et tegu oli hoopis varesega. Hahaha…  Kõik naersid mu üle😦 Mul roolis katus ikka sõidab.😀

Nüüd edasi Bundabergi, kus jätsime Agniga hüvasti. Kõigil oli suur smail näos, kui temast lahti saime.😀 Autosse tekkis rohkem ruumi ja arvan, et üldiselt ei olnud meil temaga just kõige parem klapp. Esialgne plaan oli jõuda Lake Monduran karavaniparki, et seal öö veeta, kuid tolle reception pandi 17:30 kinni. Seega sinna ei saanud ja otsustasime edasi liikuda Seventeen Seventy suunas, et kusagil tee peal mingi vaiksem koht telkimiseks leida.

Lühidalt, keerasime kuskilt kruusateele ära ja panime telgi püsti. Mingi aeg tuli ka üks onu meie juurde, et meid sealt ära ajada. Seletasin, et oleme lihtsalt väsinud ja tarvis kuskil end välja puhata. Seejärel lubas ta meil sinna jääda.

Kottpimedas telgi ülespanek oli suht jama, kuid taskulampide abiga tegime ära. Öö oli veidi jube igasuguste metsahäälte ja -sahinate tõttu. Vahepeal tundus, et keegi jalutas telgist mööda, kuid tegelikult olid need kängurud.

Professional kangaroo hunter,

Ivar


Toimingud

Information




%d bloggers like this: