Freelancer

27 09 2012

Kandideerisin statistiku/andmeanalüütiku ametikohale Freelancer.com’is. Täna leidis aset ka vastav tööintervjuu Skype’is.

Freelancer.com on veebileht, mis aitab inimestel palgata globaalselt inimesi erinevate projektide jaoks. Näiteks, kui kellegil on tarvis disainida logo, siis ta loob projekti freelancer’i lehel. Disainerid teevad pakkumisi vastava logo disainimiseks (a’la “teen ära hinnaga $250, nädala jooksul” vmt). Klient valib erinevate pakkujate vahel võitja ja too teebki töö ära.

Ettevõtte on üsna edukas. Neil on umbes neli miljonit freelancer’it (vabakutselist) kasutajateks ja realiseeritud üle kahe miljoni projekti. Veebileht kuulub maailma top 300 enim külastatava veebilehe sekka.

Intervjuust.

Onu (nimeks Diego) rääkis esmalt millega ettevõte tegutseb ja seejärel küsis paar küsimust. Näiteks: Miks Sa tahad Freelancer.com’is töötada?

Vastasin, et tahan olla osa millestki suurest. Soovin lahendada probleeme kasutades oma teadmisi ja seeläbi luua väärtust. Rääkisin, et olen huvitatud masinõppest, näiteks praegu võtan Coursera lehelt Stanfordi ülikooli kursust nimega Machine Learning. Ka magistritöös kasutasin masinõppe algoritme. Diegole meeldis see vastus kuna ta ütles, et temagi on sellest temaatikast vägagi huvitatud ja ka freelancer’is on algoritmide kasutamisel suur roll.

Hiljem rääkisin oma töökogemusest ja haridusest.

Seejärel läks vestlus analüütilisemaks. Diego palus mul rääkida kuidas ma arvutaksin flush’i (viis kaarti samast mastist) saamise tõenäosuse pokkeris.

Ma muidugi teadsin, et tuleb jagada soodsate võimaluste arv kõigi viie kaardi valimise kombinaatsioonide arvuga (ehk siis Excel’is =combin(13,5)*4/combin(52,5) =0.2%). Jäin hätta sõnavaraga. Ma  ei osanud öelda kombinatsioonid 52’st viie kaupa (tuleb öelda “choose 5 out of 52”). Nojah, see ei läinud väga hästi.

Seejärel küsis ta mis asi on “confusion matrix“. Skype’i kõne kvaliteet oli üsna halb, sageli läks osa Diego jutust kaduma. Palusin Diegol see termin kirjutada IM (instant messaging) dialoogilahtrisse. Aga seejärel tekkis mul probleem, et ma ei näinud kusagil seda IM lahtrit (nägin vaid hüüumärki IM logo peal, mis andis teada, et keegi kirjutas mulle midagi. Logol klikkimine ei teinud midagi). Viimati kasutasin ma Skype’i vist aasta tagasi. Eniveis, tehnilised probleemid. Jäin hätta ja Diego liikus järgmiste küsimuste juurde.

Tulid veidi loomingulisemad küsimused, millel puuduvad õiged ja valed vastused. Näiteks: kui mulle antakse tohutus koguses sotsiaalmeedia kasutajate andmeid (näiteks Facebook’i kasutajate info), siis mida ma nende andmetega teeksin. Hämasin seal midagi kasutajate aktiivsuse anlüüsist, reklaamibännerite efektiivsuse uurimisest, käitumismustrite otsimisest jne. Tegelt ega ma ei teagi. Üldiselt on ikka vastupidi – esmalt püstitad probleemi,  sõnastad hüpoteesid ja alles seejärel kogud andmeid, et väiteid tõestada või ümber lükata ja/või leida mingeid põhjuslikke seoseid. Keegi ei kogu andmeid andmete kogumise pärast.

Järgmine küsimus. Kui freelancer’i lehel tehakse 50 muudatust ja paraneb/halveneb mingisugune statistik (a’la Norra kasutajate arv suureneb hüppeliselt), siis kuidas ma leian need muudatused, mis selles enim rolli mängisid. Ma ei mäletagi, mida ma hämasin, kuid sisuliselt ei oskanud ma selle peale midagi vastata. Diego rääkis, et sellises olukorras aitab korrelatsioonimaatriksi kokkupanemine.

Siis saabus aga maagiline hetk ja mingi ime kombel tekkis IM dialoog Skype’is. Diego küsis, et kas ma tean, mis asi on overfitting (põhimõtteliselt andmetele ebareaalselt täpse mudeli sobitamine, mis töötab hästi treeningandmetel, kuid mitte uute andmete korral). Teadsin. Hurraa! Üks küsimus sai normaalselt vastatud!

Põhimõtteliselt läks kõik vaid allamäge ning lõpus särasin oma surnud kassi põrkega.

Nüüd anti sõna mulle ja sain ise kah paar asja küsitud. Pärisin firma tulevikuplaanide ja väljakutsete kohta. Veidi hiljem suutsin ka siinkohal feilida. Ütlesin, et mul ei ole permanentset residentsust Austraalias ja mul on tarvis leida viisasponsor ning uurisin, et kas nendel on viisasponsorlusega kogemusi. Diego ei teadnud sellest midagi. Tagantjärgi tarkus on aga see, et oleksin pidanud seda küsimust vältima. Nüüd nad arvavad, et minu palkamisega on mingi suur ja kallis paberimajandus vaja läbida. Ma ikka oskan endale hauda kaevata.

Seejärel saigi vestlus läbi.

Mida ma sellest kõigest õppisin?

  1. Tee ära kodutöö. Kogu mõned tõenäosuse ülesanded koos lahendustega ja tee asi endale selgeks. Oska seletada inglise keeles korrektse sõnavaraga.
  2. Õpi Skype’i kasutama.
  3. Häma vähem.
  4. Väldi viisateemat.

Egas midagi. Järgmine kord läheb paremini.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: