Kullaranniku viisaagent ja vanad tuttavad

9 09 2012

Paar nädalat tagasi tutvus mu vend lennukis ühe Austraalia viisaagendiga. Hiljem saatis Erki mulle viisaagendi kontaktandmed ja nii ma otsustasingi tolle onuga kokku saada.

Olen Austraalias 9 kuud olnud ja vahepeal on mulle siin väga meeldima hakanud. Permanentselt siia jäämine oleks täitsa tore.

Eile käisin Gold Coast’il tolle onuga vestlemas. Põhimõtteliselt seletas viisaagent kõik mu variandid lahti. Allpool kirjas see, mis mulle meelde jäi:

Skilled viisa – selle viisa taotlemiseks on vaja läbida punktitest (vanus, keeleoskus, töökogemus jmt) ning peale testi tegemist saad edastada oma soovi Austraaliasse jääda (“expression of interest”). Siinkohal rõhutas viisaagent, et see on kõigest “soov”, mitte avaldus. Hiljem pannakse viisakandidaat kuhugi nimekirja, millest kes-ees-see-mees põhimõttel valitakse need inimesed, kellel vajalikud oskused ja nemad saavadki viisa. Kandidaatide nimekiri on väga pikk ja puudub igasugune garantii, et viisa sulle tuleb. Agendi soovitus on seda viisaprotsessi vältida.

Järgmine variant on sponsorviisa (Employer Nomination Scheme). Esmalt tuleb leida tööandja, kes on nõus sind sponsoreerima. See on üsna reaalne viis permanentse residentsuse saamiseks. Ainuke konks on, et esmalt tuleb tööandja leida, kes on nõus sponsoreerima ning seejärel tuleb paar aastat tema heaks töötada. Lisaks on ka nimekiri ametitest, mis peab olema töölepingus. Näiteks kassapidaja sponsorviisat ei saa, hambaarst saab.

State sponsorship – eelmisega sarnane, kuid ametite nimekiri, mida pead oskama varieerub igas osariigis. Samuti üsna reaalne variant.

457 viisa (Standard Business Sponsorship) – täpselt ma aru ei saanudki, kuid jällegi tegu sponsorviisaga, kuid viisa on ajutine s.t kehtib 4 aastat ja annab õiguse permanentset residentsust taotleda. Sorry see info võib veidi mööda olla.

Kõige lihtsam variant on aga abielluda Austraalia kohalikuga. Saab ka abiellumata, kuid siis peab tõestama, et suhe Austraalia kodanikuga on kestnud üle 12 kuu. Nojaa… pean naabritüdrukut sebima.

Äriviisa. Selle saamiseks peab olema soov Austraalias ettevõtte rajamiseks, kuid eelnevalt tuleb tõestada, et minevikus oled olnud edukas ettevõtja. Seega minu puhul see variant jääb ära. Minu kunagine ettevõtjakogemus ei olnud kõige parem. My company went down in flames😀

Talentviisa – selle saamiseks pead olema rahvusvaheliselt tunnustatud talent. Näiteks kuulus korvpallur, jalgpallur, kivipallur, laulja, näitleja, füüsik, keemik jne. Ma kahjuks ei kvalifitseeru. Minu ainukesed oskused: ma olen pimedas ruumis nähtamatu; olen võimeline enda mõtteid lugema; peatamatu kiilanemine; olen nähtamatu, kui keegi mind ei vaata; teleporteerin end täpselt samasse asukohta; liigun ajas aja kiirusel.

Tegelikult ma ise väga palju targemaks ei saanudki viisaagendi vestlusest. Ma enam-vähem teadsin seda kõike. Põhilaks oli aga see, kui ta soovitas mul sponsorit otsima hakata ja ütles, et mul peaks olema suhteliselt head eelised sponsori leidmiseks, kuna magistriharidus ja puha…

Järgi mõeldes ma ei olegi sponsorit kunagi otsinud. Olen alati ajutistele (kuni kuus kuud) töökohtadele kandideerinud. Varem olid finantsid kehvad ja ajutise töö saamine tundus palju tõenäolisem.

Nüüd, kus mul enam-vähem töö olemas, võiksin ma tegeleda sponsori otsingutega, mitte “parema” ajutise töö otsimisega. Kes otsib, see leiab.

Peale viisaagendi miitingut, pidin kokku saama kahe eesti tüdrukuga – Marget ja Teele. Olin nendega märtsi kuus korra juba kohtunud. Täitsa juhuslikult tulid nemadki Gold Coast’ile. Nad töötasid varem Moree’s ja nüüd võtsid veidi puhkust.

Märtsikohtumise ajal töötasin ma Sheppartoni lähistel tomatifarmis. Pets, Oliver ja mina käisime tüdrukutega järve ääres BBQ’tamas.

Kuus kuud hiljem oli üsna hea Marget ja Teelet jälle näha. Kui ma farmis orjasin, siis ei olnud ma üldse nii kindel, et tahan Austraaliasse jääda. Nüüd aga, pooldan ma seda mõtet. Samas, ega midagi hullu juhtu, kui ma siia jääda ei saa. Variante on palju: Uus-Meremaa, USA, UK, Uganda, Usbekistan, Uruguai😀

Eniveis Margetil oli tekkinud soov kitarrimänguga algust teha ja tahtis nõuandeid kitarri ostmiseks. Mul aga juhtus olema üks kitarr üle ja ma kinkisin selle talle. Nagunii seisis see kitarr ligi 4 kuud kapis ja ähvardas tolmukihi alla mattumisega. Vastutasuks sain Kalevi šokolaadi😀 nämm-nämm.

Marget ja Teele olid justkui vanad head sõbrad, keda polnud ammu näinud. Ehk trehvab neid veel kunagi… Marget ja Teele, soovin teile lahedat puhkust.

Davai, ma nüüd lähen sponsorlust kerjama… wish me luck!


Toimingud

Information

4 responses

9 09 2012
Katrina Mäeorg

Lol, sinu oskuste nimekiri on päris hea. Peaks sellise enda CV’sse lisama ja tööpakkumised lendavad uksest aknast sisse kohe😀
Edu sponsori leidmisega😉

10 09 2012
salaseiklused

Tänud!

10 09 2012
Leevi

Oskuste nimekiri on tõesti muljetavaldav!🙂 Skilled visa info tuli küll üllatusena. Me ise just seda varianti oleme mõelnud, nüüd peab teisi variante kaaluma hakkama.

10 09 2012
Erki

Väga loodan, et sellel rindel on rohkem edu.




%d bloggers like this: