Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi…

25 06 2012

Nonii nonii nädalavahetusel oli jaanipäev. Loodan, et teil seal Eestis ja ka mujal maailmas oli vähemalt sama tore nädalavahetus kui minul.

Reedel ei olnud mul mingeid plaane jaanipäevaks tehtud. Kaalusin varianti, et lähen Brisbane’i lähistele kohaliku Eesti Seltsi jaanipäeva tähistama. See mõte mulle väga ei meeldinud, kuna ma ei tunne ühtegi teist eestlast siin linnas ja ma ei tahtnud üksi end kohale vedada. Samas paremat nagu teha polnud ka.

Mingil müstilisel põhjusel olin neljapäeval saatnud ühele Bundabergi farmineiule (Caroline) kirja uurimaks, kuidas tal seal läheb. Sain teada, et peale minu lahkumist on seal vaid allamäge kõik läinud. Inimesed teenivad vähem raha (näiteks viimased paar nädalat vaid $200 nädalas) ja töö on kui koonduslaagris. Ma muidugi vastasin, et Briss on palju-palju parem ja siin on tore ja hea.

Reedel sain Carolin’ilt kirja, kust tuli välja, et ta sai kinga😀 Hahahahaha… See oli nii naljakas. Mitte selle pärast, et ta vallandatai vaid seetõttu, et ma olin üritanud teda motiveerida a’la “sul vaid kuu aega veel jäänud seda farmielu… See möödub kähku… You can do it!”. Ja mu motivatsioonikõne järgsel päeval ta vallandati😀. Siit võib vaid üht järeldada. Caroline oli niivõrd motiveeritud, et ta töötas nii hästi, et teised olid temaga võrreldes väga kehvad farmiorjad. Viimaste mässu ärahoidmiseks otsustas aga juhtkond prantslase vallandada, et taastada harmooniline töökeskkond  ja optimaalne töörutiin.

Agas jah. Caroline pidi juba samal päeval farmist lahkuma ja Briss’i jõudis ta laupäeva hommikul kella 6 paiku.

Mul oli küll väga hea meel, et ta kinga sai. See on seal väga jube farm. Igalpool mujal on kindlasti parem. Õnneks leidis ta ka juba uue koha ja esmaspäeval relokeerubki ta uude farmi.

Lisaks Caroline’ile olid Brisbane’is ka kaks iirlast, kes samuti farmist tulid. Seega oli mul valida, kas hängida võõrade tuimade eestlastega kusagil metsavahel ja närida kõrbenud liha ning mängida murumänge või hängida maailma kõige lahedamate eksfarmiorjadega? Loodan, et olete suutelised sellele küsimusele vastuse leidma mu järgmistest ridadest.

Laupäeval läksime kõik rõõmsalt ühte iiri pubisse kesklinnas. Arvasin, et autoga on hea mõte minna, kuid tuli välja, et kohale jõudsin küll 15 minutiga, kuid parkimiskohta otsisin ligi 30 minutit. Fail!

Pubis vaatas rahvas Iirimaa VS Uus-Meremaa rugby mängu. Meie seltskond aga chillis õlle ja prae (praegu mõtlesn pool päeva, kuidas “steak” eesti keeles on) kõrval ja jagas muljeid. Juttu jätkus. (Ning  kõigile spordihuvilistele: rugby’s said iirlased haledalt lutti skooriga 0 VS 60 vmt. )

Peale esimest pubi läksime järgmisesse. Seal chillisime õllede ja fancy kokteilidega ja seejärel digimuutusime tantsulõvideks. It was a wonderful day.

Järgmine päev saime ka kokku. Seekord väga palju aega ei olnud. Väike pubilaks ja seejärel käisime kinos. Pärast tegime kalli-kalli ja lehvasime teineteisele aidaa.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: