Uus algus

26 05 2012

Big news 21.05.2012.

Esmaspäeval sain sõnumi, et mind ikkagi võeti sinna Brisbane’i andmesisestajana tööle. Jeiii great success! Farmipäevad said kah just täis ning see sõnum tuli perfektsel ajal.

Küsisin Andrea’lt (sisuliselt ülemus), et millal oleks esimene päev, mil  võin töölt ära minna ning tal oli ükstapuha. Mulle tundub, et ju vist olin nii halb farmiori, et tal oli hea meel, et minust lahti sai. That feeling was mutual. Ka mul oli hea meel, et ma enam nende juures töötama ei pea.

Viimane päev farmis 22.05.2012.

Niisiis peale sõnumi saamist töötasin veel ühe päeva farmis (vast selleks, et teisi farmilisi viimast korda näha…) ja sama päeva õhtul startisin Brisbane’i suunas. Kolmapäeval pidin 8:30 juba tööl olema.

Ei saa öelda, et oleksin väga pikalt oma samme ette planeerinud. Peale tööd olin veits väsinud, kuid jõudsin oma asjad pakitud ja seejärel book’isin kiirelt endale ka hosteli Brisbane’is. Startisin 18 paiku, kui juba pime oli.

Sõit oli kõike muud kui mõnus. Esimene tund sadas vihma. Useless’iga on jube sõita pimedas märjaga, kuna ma tean küll millised kummid tal all on. Hiljem vihmasadu lakkas ja ülejäänud neli tundi võitlesin unega (keha oli farmirežiimis s.t, et uneaeg oli juba 20-21 ajal). Iga tunni tagant tegin väikese pausi ja katsusin veidi sliipi panna. Olen kindel, et muidu oleksin roolis magama jäänud.

Andmesisestaja elu. 23.05.2012.

Töötan Salmat’is, mingi turundusfirma vmt. Sorry, ma täpselt ei teagi, mida see ettevõte teeb. Üks tööagentuur  (Geoffrey Nathan) vahendas mulle selle töökoha ja nad panevad 10% mu palgast oma tasku.

Eniveis Austraalias peavad kooliõpilased klassides 3, 5, 7 ja 9 täitma ühed teadmiste testid. Testitakse nende grammatikat ja matemaatilisi oskusi. Need testid kogutakse kõik kokku ja saadetakse siia, kus ma töötan. Kogu jama skännitakse ning seejärel tuleb käsitsi sisestada need vastused, mida tarkvara ise lugeda ei oska (skänner oskab mõnda käekirja lugeda, kuid 90% ajast ta feilib).

Ongi kogu töö. Päev otsa trükin õpilaste vastuseid arvutisse. Väga mõnus vaheldus farmielule. Office on väga viis, saab korralikke riideid kanda ja ei pea külmas ega palavas orjama. Lisaks on ka tunnitasu suurem s.t $22.58 VS $19.20 farmis.

Töö on projektipõhine s.t töötan juunikuu lõpuni. Sealt edasi sebib agentuur mulle uue töökoha või leian ma ise kuskil midagi. Teisisõnu kõik on võimalik. Väga hea, et saan nüüd normaalse Austraalia firma oma CV’sse lisada… asjaliku töö leidmine peaks nüüd kergem olema.

Hetkel elan hostelis. Neli ööd veetsin linna keskel Chill Backpackers’is. Sealt kolisin välja kuna autot oli seal väga nõme parkida. Kohti oli umbes seitsmele autole ning valitses kes-ees-see-mees reegel. Muidugi oli parkla kogu aeg täis. Peale tööd pidin linna peal kaks tundi surnuks lööma enne, kui sai hosteli ees auto ööseks tasuta ära parkida.

Nüüd olen Manly Harbour Backpacker’is. Odavam kui Chill ja autot parkida ei olnud mingi probleem. Loving it so far.

Otsisin ka sharehouse’e, kus tuba oli välja üürida. Vaatasin ära neli objekti.

Esimeses elas 40+ paarike. Kuigi maja oli väga ilus ei usu, et oleksin sinna väga sobinud. Teises jällegi väga ilusas majas elas üksik 30+ mees, kes tahtis mu passi “turvalisuse” põhjustel üürimise ajaks ära võtta. See mulle ei sobinud.

Seejärel läks lugu veidi paremaks. Järgmises kohas elas üks minuvanune majandustudeng kuid ta tahtis liiga palju raha saada s.t. tüüp küsis viie nädala raha ette ära (nädala üür + nelja nädala üür tagatiseks). Viimases kohas elas aga üks väga tore Ungari neiu ning that’s all the reasoning I needed. Pappi tahtis ta vaid ühe nädala eest ette pluss nädala raha tagatiseks. Lisaks õpib ta ülikoolis psühholoogiat (mulle psühholoogia väga meeldib) ning on ka ettevõtja (hetkel ei mäletagi, millega ta tegeleb). Seega peaksin sinna sobima küll. Teisipäeval kolin sisse. Looking forward!

Elu liigub veidi paremuse poole. Nüüd tuleb vaid uue linnaga tutvuda ja end siin mõnusalt sisse elada.

Advertisements




Minu Austraalia

18 05 2012

Kui üks pilt ütleb tuhat sõna, siis mitu sõna ütleb üks video?

😀





Sünnipäev Bargara’s ja töövestlus Brisbane’is

18 05 2012

Neil’i sünnipäev Bargara’s 13.05.2012

Täna tähistasime Neil’i 30. sünnipäeva Bargara’s QLD. Kohal olid mina ja viis kolleegi farmist ehk siis kolm eestlast, iirlanna, prantslanna ja inglane.

Tegime väikese BBQ ja siis randa. Rahvas ujus ja chillis niisama, tehti palju pilte, millest allpool šeerin vaid üksikuid (Piltidelt on näha kui pruun ma olen… Ise ma ei arvanudki, et asi nii hull on… Ainult käelabad on valged.).

Austraalia on selline koht, kus on igal pool lahedad inimesed. Lähed ühest kohast teise ja ikka sama kordub. Alguses on veidi jama, kuid tekivad sõbrad ning siis on jälle raske mujale edasi liikuda. Pidevalt käib üks sildade põletamine ja ehitamine. Davai, Facebook, email, Skype jmt on olemas ja saab netis suheldud, kuid see ei ole sama.

Farmipäevad on mul nüüd koos ja olen nüüd sellises olukorras, kus lähiajal arvatavasti liigun edasi uude kohta. Seekord kas Brisbane või Sydney. Homme on töövestlus Brisbane’is andmesisestaja ametikohale. Ei ole väga fäänsi amet, kuid see on samm õiges suunas s.t farmielust väljapoole.

Rannachill tehtud, sõidutasin kõik Useless’iga koju. Kui tüdrukud karavaniparki ära viisin, siis  mainis Emma, et tal on karavanis üks üleliigne kitarr. Itaallased, kes seal varem elasid, jätsid selle maha, kui kodumaale tagasi läksid.

Tahtsin kohe seda imepilli näha ning kümme minutit hiljem lahkusin sealt uue kitarriga, mille sain tasuta :D. Awesome! Sain ka ise kingituse Neil’i sünnipäeval :D. Great success! Kitarri nimeks sai Jane (Emma keskmise nime Jayne järgi).

Nüüd saan kahe kitarriga mängida. Koolitan kellegi oma sharehouse’is akorde mängima, siis saan samal ajal soolotada… Looking forward.

Töövestlus Brisbane’is 14.05.2012

Bundaberg’ist sõitsin Briss’i umbes 5 tundi. Vestlus oli veel ühe Uus-Meremaa neiuga (Casey). Ka tema oli samale ametikohale kandideerinud (vaja oli mitu inimest). Esmalt andis üks väga ilus neiu meile ülevaate tööagentuurist, kus olime, ja selle teenustest. Täitsime veidi pabereid, et agentuuril oleks meie oskustest ja töökogemusest parem ettekujutus.

Seejärel vestlesime ühe teise naisega, kes minule väga tähelepanu ei pööranud. Rohkem räägiti Casey’ga kuna tööle saamiseks tuli läbida trükkimistestid ning tema kiirus jäi alla soovitud 8000 KSPH (keystrokes per hour) taseme. Mina olin selle ületanud.

Tädi küsis minult vaid Austraalia töökogemuse kohta. Rääkisin, et töötasin vaid farmides ja korjasin tomateid, maguskartuleid, istutasin taimi ja rohisin jne. Midagi asjalikku ma ei teinud. Sealt edasi lõppesidki minule suunatud küsimused. Mu Eesti töökogemus teda absoluutselt ei huvitanud.

Jäi mulje nagu tädil oli väga ükskõik minust ja tahtis kiiresti asjaga ühele poole saada ning tagasi oma toimetamiste juurde minna. Reedeks lubati teada anda, kas saan töökoha või mitte. Ei olnud just kõige positiivsem kogemus.

Vestlus lõppes sellega, et tädi läks Casey’ga uuesti seda trükkimistesti tegema, et näha, kas ta ületab lävendi või mitte. Veidi ootamatult sai kõik läbi. Küsisin, et “kas nüüd on kõik?” Ja vastati, et “Sinuga küll jah.”

Nojah, sain vähemalt oma Austraalia esimesel “töövestlusel” käidud. Ka ülikonda sain siinpool maakera esimest korda kanda.

Päev peale vestlust nägin aga GumTree’s taas kuulutust täpselt samale ametikohale samade kontaktandmetega. Kuulutus postitati päeval, mil mul intervjuu oli. See nüüd küll minu kasuks ei räägi.

Suhteliselt alatu värk – mulle ei öelda isegi, et “tänan kandideerimast” ja juba otsitakse uut inimest.





Seventeen Seventy

9 05 2012

Nädalavahetusel käisime jälle Seventeen Seventy’s ja Agnes Water’is. Seekord olid kohal praktiliselt kõik farmitöölised. Las Mihkli fantastilised pildid räägivad enda eest.

Loodan, et pildid meeldivad! Saatke mulle siia nüüd hästi palju raha, et saaksin kaamerasse investeerida. 😀