Jiiihaaaaa

10 03 2012

Täna ärkasin üles. Enesetunne ei olnud just kõige parem. Üks silm tundus kuidagi imelik – ei saanud silma päris lahti hoida. Vasak näopool oli valus ja paistes. Ei olnud just kõige ilusam vaatepilt. Eilne päev oli huvitav…
Käisime Kyabram’is rodeot vaatamas. Rahvast oli palju. Esindatud olid seljakotirändurid, kauboid, kauboineiud, perekonnad, suured, väikesed, karvased ja sulelised. Muidugi olid kõikjal hobused, treilerid, millega hobuseid transporditi, heinast ristkülikud (nende peal sai istuda), igasugused burgsi- ja krõpsuputkad jne. Ka paar lõbustuspargi sõitu (teate küll nagu Disneyland’is) olid kohapeal . Fun for the whole family.
Sissepääsu juures üritas Dave teeselda, et me oleme üks suur pere – tema ja ta kolm poega – mina, Pets ja Oli. Lootsime perepiletiga sisse saada. Kahjuks ei läinud see läbi ja igaüks pidi ikkagi $20 välja käima.
Vaatasime ringi ja jälgisime veidi rodeot. See nägi sedasi välja, et avatakse värav ja mingi mees on härjal kukil ning üritab sealt mitte maha kukkuda. Iga kord püsivad mehed vaid paar sekundit härja peal.
Ka kauboineiud võistlesid. Nemad olid hobuste peal ja käes oli lasso. Vasikas lasti lahti ning kauboineiu pidi suutma lasso ümber vasika pea viskama. Ei saa öelda, et see väga pingeline oleks olnud.
Õhtu teises pooles asendati härjad hobustega, kes palju energilisemalt mehi paremale ja vasemale loopisid. Seda oli veidi huvitavam jälgida. Ratsutajad tundusid kui hüpiknupud, mis õõtsusid kiiresti üles-alla, küljelt-küljele ja lõpuks maandusid nad kõik maapinnal.
Käisime Dave’i naabri lastega (14-16 aasta vanused) ühel Disneyworld’i sõidul – mingid tassid käisid ringi ja üles-alla. Kaotasin oma esimesel sõidul ka oma päikeseprillid :(… Arvan, et need kaks sõitu olid õhtu haripunktiks. Rodeo, hobused jmt jätsid meid veidi külmaks.


Dave oli lubanud meid ka ise härjaga sõitmisele registreerida, kuid seda ta ei teinud. Ta arvas, et me teeme end seal katki. Rodeotamine paistab küll lihtne, kuid seal võib end päris korralikult vigastada.
Nüüd soovite kindlast teada, mis mu silmaga juhtus. Kas ma sain abode käest tappa? Kas ma läksin ikkagi härjaga ratsutama? Või tegi üks kauboineiu mulle 1-0 kui teda sebida üritasin? Põnev põnev… eksju. Reedan selle saladuse.
Eile hommikul kella 9 paiku nõelas mind herilane. Vaatasin, et paistetust pole ja ei valuta ega midagi, seega kõik on korras. Olen hardcore backpacker – herilaste vastu immuunne. Päev otsa ei olnud midagi viga kuniks õhtul 23 paiku hakkas nägu paistetama. Täitsa imelik. Tavaliselt peaks nõelata saanud koht kohe paiste minema, kuid millegi pärast kulus mul selleks 14 tundi. Ega väga hull asi olegi. Arvan, et homseks on paistetus jälle all ja kõik on jälle korras.
Petsile valmistas mu paistes silm palju rõõmu. Rääkis, et näen välja nagu parm ja naeris. Kontrollisin ka peeglist. Petsil on õigus – parm, mis parm.

Jiiihaaaaaaa,
Parmott


Toimingud

Information




%d bloggers like this: