Viimane piisk karikasse

21 02 2012

Täna ajas Oli mul s*ta ikka korralikult keema. Hommikul magasin oma pool tundi sisse. Sellest ei olnud midagi, kuna eile sadas kõvasti vihma ja seetõttu alustati nagunii tööd hiljem (muidu oleks liiga märg olnud).
Niisiis läksin Oli’t auto peale korjama. Mõnda aega tagasi oli nii, et sõidan maja ette ning ta juba ootab mind. Tuli vaid Oli peale võtta ja sõit võis alata. Vahepeal muutusin ma veidi mugavamaks ja uus rutiin on selline, et nüüd sõin mina tema juures hommikusööki. (Meeldetuletuseks Oli elab ühe farmeri majas). Maja tuled olid kõik pimedad, astusin uksest sisse ning otse loomulikult põõnas Oli rahus oma voodis. Äratasin sakslase üles. Ta veidi puikles, kuid ajas ikkagi kargu alla. Hommikuste tegevuste kiirendamiseks tegin talle isegi kohvi, paar võileiba ja hommikuhelbed piimaga valmis – kõik asjad ette ja taha. Tüüp sõi ja torises ning iga tema liigutus oli justkui aegluubis (enamik hommikuid on sellised).
Sõtsime tööle ja hakkasime tomateid korjama. Tööl ta väga motiveeritud ei olnud (samas aeg-ajalt olen mina hommikuti see, kes aeglaselt töötab) ning kuidagi saime kaks kasti korjatud. Sõime lõunat minu autos – tegin kohvi, nuudleid, saia šokolaadivõiga. Nämm-nämm! Seejärel tagasi tööle.
Kolmas kast täitus üsna vaevaliselt – mu sakslasest kamraad oli tunduvalt aeglasem, kui mina. Seejärel, kui neljanda kasti ette võtsime, taastus Oli hommikune “kiirus”.
Tomateid korjates on meil mõlemil kõrvaklapid peas ja me kuulame muusikat. Tähelepanu saamiseks viskame me teineteist tomatitega. Tahtsin Oli’le midagi öelda (kahjuks ei mäleta, mis see oli) ning viskasin teda tomatiga. Selle peale viskas ta mind suurema tomatiga vastu. Kui ta kõrvaklapid ära võttis, siis ma ütlesin, et “Nothing, never mind!”😀. Talle see vist väga ei meeldinud ning ta viskas mind mädanenud tomatitega. Määris ikka korralikult pluusi peale ja naeris suure hurraaga. Selle peale sain ma ikka väga vihaseks. Mind ikka p*saga ei loobita. Ütlesin tüübile, et aitab, täna jalutab ta koju. Mina teda enam ei sõiduta (ahjaa ma ei olegi maininud, et bensiini jaoks ta mulle midagi ei maksa). Lõunat võib ta süüa päikese käes lageda taeva all muru peal. Minu autosse pole tal enam asja.
Sõitsin tomatipõllult südamerahus minema. Autos olid mõned  Oli asjad – need viisin ta koju farmeri majja. Enam ma Oli’ga koos ei tööta ja teda ei sõiduta. Muhahahahahahaaa. Ei teagi, kas reageerisin üle või mitte, kuid igal asjal on piir ning Oli ületas selle täna.

Egas midagi, mõnusat vastlapäeva!
Teie viha täis korilane.


Toimingud

Information

4 responses

21 02 2012
Erki

Esimene emotsioon sinu viimase postituse pealkirja lugedes oli ehmatus. Mõtlesin, et sul mingi jama kaelas. Aga väga vahva lugu oli pealkirja taga. Vahest mindaksegi tülli olles pikemalt ühe inimesega koos. See on minu meelest vältimatu.

Tööta kõvasti aga puhka veel kõvemini:P
vmt.

Big brother Erki

21 02 2012
salaseiklused

Lugesin ise kah nüüd uuesti seda postitust ja naersin korralikult. Raske on see korilase elu…😀

21 02 2012
Tiina Õunapuu

Korilane …:) Vist ei reageerinud üle – tundub, et on suht lohe tüüp. Kas sellist programmi pole, et saaksin mõned komavead parandada?

Vastlapäeval, nagu ikka, pakkus Puhja G hernesuppi ja vastlakuklit. Tuleb meelde?

22 02 2012
salaseiklused

Paistab, et viis ülikooli aastat on mu grammatika teadmised minetanud. Samas, ehk ei olnudki grammatika mul kunagi hea. Tiina, võin teha Sulle kasutaja, millega saad blogisse sisse logida ja seal postitusi redigeerida. Muidu ei saa Sa öösel magada teades, millised komavead internetis ilutsevad…
Muidugi mäletan ma PG hernesuppi ja vastlakukleid. Suu jookseb juba vett… Kahjuks pean täna leppima keedetud makaronidega😦
Eestis on teil ikka nii hea…




%d bloggers like this: