Paranoia

17 02 2012

Sain vahepeal targemaks. Paistab, et ma ikkagi ei pea palka pangakontole saama. Austraalia immigratsiooniametit (või mis iganes nime see valitsuse organ kannab…) huvitab vaid see, et ma saan ühe allkirja, kus tööandja kinnitab, et ma töötasin farmis ning lisaks sellele on tarvis, et ma oma pangakaarti poes kasutaksin (sedasi on mul tõend olemas, et ma siin piirkonnas ikkagi viibisin). Nojah, paistab, et korjan tomateid veel mõnda aega.

Nüüd veidi mu Austraalia elust. Tavaliselt ärkan 5:30 paiku. Seejärel lähen võtan Oli auto peale ja sõidame tööle tomateid korjama. Korilase kohuseid täidame kella 6:30st 14-15ni.
Oli’ga koos lendab tööl aeg palju kiiremini. Hetkel on tunne, et võibolla ei peakski siit kuhugi kiirustama – sõbrad olemas, raha tiksub, viisapäevad saan tehtud. Samas tahaks ikka midagi muud ka teha.
Peale tööd lähen oma järve äärde ja ujun veidi (loe: pesen tomatid ja mulla enda pealt maha) ja seejärel söön, mängin kitarri, loen raamatuid. Vahel viin randa ka teisi korilasi, sel juhul lihtsalt hängin nendega. Nii ma oma farmipäevad olengi õhtusse veeretanud.
Olen näinud ka veidi Austraalia loodust. Ühel päeval nägin järve ääres madu. Oi ta oli suur ja kuri….OK tegelikult oli see vaid 20 cm pikkune maobeebi. Järgmisel päeval nägin kängurut ja seejärel ka kilpkonna. Kõiki loomi nägin oma järve vahetus läheduses. Kõikidest elukatest tegin ka videod, kuid tahaks need kokku monteerida enne, kui siia postitan (sellega läheb veidi aega. Sorry!).

Paar päeva tagasi märkas Oli, et mul on autos üks suur ämblik…noh nii umbes 10 cm. Tahtsin, et Oli ta ära killiks, kuid nii kaua kui me otsisime sobivat ämbliku-lapikuks-tegemise-riistapuud, otsutas ämblik ära põgeneda. Terve tolle päeva olime paranoilised, kui kärbes mõõda õlga jalutas või tuul kaela silitas. Oli veidi kõhe. Siiamaani pole ma seda ämblikut enam näinud. Ei teagi, kas see on hea või halb.

Mu progressist tööl kah. Sel nädalal ületasin ka kahe bin’i barjääri (mäletate neid kollaseid tomatikaste, need ongi bin’id). Seega teenin päevas $120 kätte, mis on üsna hea. Ehk jõuan ka Tony (austraallane) tasemele, kes teeb päevas 4-6 bin’i. Talle panin ma ka hüüdnimeks Godfather of Tomatoes, sest kui tema töötab, teeb ta tomatitele pakkumise, millest nad ei saa keelduda ning tomatit hüppavad ise ämbrisse.😀

Ühest nõmedast päevast ka. Tegime kahekesi neli kasti (olime väga väsinud), kuid mingid tegelased lasid töölt jalga ning me pidime nende tegemata töö lõpetama. Meile see väga ei meeldinud. Lühidalt päev oli üsna niru, kuid peale tööd läks kõik palju paremaks. Sõitsin Tatura’sse, et autol paak täis panna. Tankimise ajal märkasin, et üks teine mees (roadtrain’i juht) pesi mul autol esiakna puhtaks. Täiesti lampi. Mul tegi see onu tuju väga rõõmsaks. Parim asi, mis minuga tol päeval juhtus. Huvitav, kas ka Eestis on selliseid inimesi, kes võhivõõrastel auto aknad puhtaks teevad?


Toimingud

Information




%d bloggers like this: