Tomatilaks

20 01 2012

Hommikul ärkasin 7 paiku ja leidsin kohe ka kuulutuse Gumtrees. Otsiti töölisi tomatifarmi. Egas midagi. Oli küll vara, kuid Milduras ma niisama passida ei tahtnud. Hellasin farmionule ja ta ütles, et saan tööle küll. Pean vaid Mooroopna’sse (5 km Shepparton’ist) sõitma ja sealt uuesti helistama.

Kiire hommikusöök ja algas uuesti 450 km pikkune tee Shepparton’i suunas.

Džiisas, kui jube see tee oli. Hea küll, asfalt oli ikka peal, kuid üsna pikalt oli vaid üks rida, millel sõita sai. Kui auto vastu tuli, siis pidid mõlemad teepeenrale sõitma.

Vot ei tea, miks GPS mulle taolise marsruudi valis. Lisaks oli jama ka Kerong’is. Seal pidin keerama mingile Highway’le, kuid too oli suletud, kuna mingi üleujutus oli teed liiga palju kahjustanud. Tuli teha ümbersõit, mis tegi distantsi planeeritust pikemaks.

Tahtsin aeg-ajalt ikka pause teha, kuid ümbrus oli niivõrd mannetu ja mahajäetud, et otsustasin sõitmise kasuks. Mine tea, äkki peatud ja auto ei lähe enam käima…

Kui te arvate, et Austraalia on üks ilus paradiisioaas, kus on hästi palju rohelust, puid jne, siis siin piirkonnas on lood teised. Siin on väga kuiv. Igal pool on kollane hein ja veest on suur puudus ka linnades (näiteks olid mõnes kohas bensiinijaamades sildid, mis ütlesid, et sealt vett võtta ei saa suure põua tõttu).

Umbes 150 km enne Shepparton’i oli tee ääres üks järv. Jäin koheselt seisma ja suure hurraaga läksin vette ujuma. No nii palav oli sõites. Aken oli kogu aeg lahti, kuid sealt tuli kah sooja õhku sisse. Raske juhus.

Jõudsin Mooroopna’sse ja pidin sealt farmerile helistama. Ka temal oli mobiil välja lülitatud. Täielik deja vu. F* me sideways and call me Judy. Jälle tehti tillikas. Uskumatu. Mul ikka üldse ei vea.

Helistamist alustasin 14 paiku ning tegin seda iga 15-30 minuti tagant uuesti. Midagi targemat mul teha polnud. Õnnes, sain 17:30 löögile. Onu ütles, et saan ikka tööle ja pean homme hommikul 5.30 olema BP (British Petroleum) bensiinijaamas.

Nojah. Läks vist ikkagi õnneks. Seekord. Nüüd tekkis kohe ka uus probleem – majutus. Farmerionu lubas mind sellega aidata, kuid ta ei teinud seda. Seega elan siiamaani selles Ford’i imemasinas. Väga hull ei olegi. Tunne on nagu matkaksin teadmata pikalt.

Helistasin ka kõik Mooroopna ja Sheppareton’i hostelid läbi. Sama lugu, mis Griffith’iski. Kõik hostelid on hõivatud. Mitte ÜHESKI ei ole vaba kohta.

Helistasin ka kõik Gumtree korterikaaslaste kuulutused läbi, kuid ei midagit. Egas midagi. Jätkan veidi aega campervan’is elamist seniks kuni keegi mu toa otsimise kuulutusele vastab.

Päikest ja lund teile seal kaugel!


Toimingud

Information




%d bloggers like this: