Madrats, krõpsud, Carlito

22 12 2011

Ma olen liiga palju aega prantslaste seltsis veetnud. Peletan vahel igavust arvutil Freecell’i mängides ja Jack on minu jaoks juba “žaakk”… merci bonjour bon soir ce vais jne. Tasakesti hakkab külge.

Üldiselt on prantslased väga toredad. Ühel õhtul, hosteli toas, vedeles üks sakslane maas. Prantslane viskas talle madratsi peale ning hüppas ka ise madratsile. Temaga liitus veel üks prantslane. Toas said kõik naerda, kuidas sakslane seal raskuse all ägas ja hädises😀. Friendly fun. Boys will be boys…

Päevad mööduvad raamatukogus töökuulutusi sirvides/kandideerides ja hostelis telekat vaadates. Näitasin Erikule (austraallasest sõber) oma CV’d ja ta ütles, et taoline ei sobi Austraaliasse. Neil siin mingi teistsugune formaat.  Lühidalt juttu peab olema tunduvalt rohkem (igasugu tööülesannetest, saavutustest jne) ja täiesti normaalne on kolme leheküljeline CV. Mul aga oli hädaga 1.5 lehekülge. Erik osutus aga väga abivalmiks ja tegi ise kogu mu CV ümber, kuigi ma küsisin temalt vaid paar nõuannet selle kohta. Sain tunduvalt rohkem, kui olin küsinud. Australians, positively surprising!

Varem oli CV alatoon “backpacker Eestist otsib ajutist tööd” aga peale Eriku maagilist transformatsiooni muutus CV sõnumiks “kõrgharidusega IT- ja finantssektoris karastunud professionaal otsib karjääri edendamise võimalusi Austraalias”. Kõlab uhkelt eks – story aga oli mõlemal CV’l täpselt sama. The power of words! Loodan, et nüüd olen tööturul veidi konkurentsivõimelisem ja ehk saan ka mõne intervjuukutse.

Hakkasin kokkama. Selle asemel, et mikrolaineahjus pizza soojaks teha või mingit muud saasta süüa, teen ise oma saasta valmis. Oma käte ja jalgadega. Igasugused seedeprobleemid garanteeritud!

Eile oligi tohutu pannkoogi isu. No lihtsalt tahtsin pannkooke. Käisin poest läbi, seejärel suure hurraaga hostelisse küpsetama. Köögis tuli küpsetamise ajal kõlarist ka Lady Gaga’t (Must be my lucky day!). Tuju oli hea. Jama oli, et tegin liiga palju neid pannkooke… Viimased läksid teleka ees imepisikeste ampsudega alla. Aga head olid! Sain oma 5000 kalorit kätte. Great success!

USA kogemusest tean, et kui ma stressis olen, siis söön hästi palju. Seal võtsin kuue nädalaga kuus kilo juurde, seejärel kaal stabiliseerus. Paistab, et on oht, et siinmail tabab mind sama saatus. Samas ei ütleks, et ma siin väga stressaks (denial???).

Olengi võtnud eesmärgiks kokata nii palju kui võimalik, kuna sedasi saab üsna hästi aega parajaks teha. Teleka vaatamine jmt ei ole kah asi, mida Austraaliasse tegema tulin. Vähemalt õpin süüa tehes midagi praktilist.

Vabal ajal (ehk siis kogu mu aeg) loen ka Ayn Rand’i raamatut “Atlas Shrugged”. EPIC! Mulle väga meeldib. Soovitan.

Ühe päeva tipphetk oli see, kui üks briti mimm ei saanud automaadist oma krõpsupakki kätte. Sõbrantsid tal ütlesid, et ta peaks masinat kallutama, kuid ta ei jõudnud. Siis tuli kõige suurem (paks noh…) sõbrants appi ja ilma probleemideta kõigutas seda suurt aparaati kuniks masin alla andis ja krõpsud välja sülitas. No seda kino oli lihtsalt koomiline jälgida.😀

Tunnen Carlito’st puudust. (Carlito on mu kitarri nimi… Kui kitarrile nime panin, mängis telekast film “Crank: High Voltage” ja seal oli ühe tüübi nimi Carlito. Mingit sisulist mõtestatud põhjust nimevalikul polegi. “Carlito” lihtsalt kõlas õigel ajal telekast ja ma juhtusin samal hetkel kitarri nimele mõtlema… Nii tehaksegi ajalugu.).

Täna hommikul hängisingi ühe kitarrimehe juures. Ma ei tea tema nime ega riiki, kust ta pärit on. Ei vaevunud küsima. Mingi aeg liitus meiega ka üks belglane, kes samuti kitarri mängida oskas. Nii me siis vaheldumisi mängisime. Kõik olime üksjagu roostes (okei okei nimetame asju ikka nii nagu nad on. Keegi meist ei harjuta piisavalt ja ei võta kitarriõpet väga tõsiselt… Just a fun thing to do.). Seega mingit musikaalset talenti sealt ei kostnud, kuid õhkkond oli mõnus. Sõrmeotsad nüüd valutavad.

Esimesest palgast ostan kindlasti kitarri. Varem rääkisin, et tomatifarmi tööd ma väga ei oota, kuid nüüd on juba teisiti. Ei jõua ära oodata. Tahaks tegevust ja sissetulekut. Vaba aega on liiga palju. Mul on tunne, et ma ei oskagi puhata… kogu aeg on tarvis teha midagi. Lihtsalt niisama olla on liiga raske – käed-jalad hakkavad sügelema.

Jõulutundest pole haisugi. Täna on õues ligi +30C ja homme tuleb veel palavam. Kuuse asemel on hostelis pikaleheline mänd.


Toimingud

Information

2 responses

26 12 2011
Anna

Merry Xmas!!!

27 12 2011
salaseiklused

Häid jõule Sullegi!




%d bloggers like this: