Kolm saareriiki vol 2

5 12 2011

Augusto juures (Londonis) ärkasin rahulikult 11 paiku kohaliku aja järgi ja vaatasin Augustoga multikaid😀. Ta on anime fänn (Jaapani multikad). Liitusin kah temaga ja üsna huvitav/entertaining oli.
Mingi aeg kondas uksest sisse ka koristaja. Jätsin eelmises postituses mainimata, milline seapesa Augusto korter oli. Hea küll, hea küll – korteris oli lihtsalt väga palju kola pilla-palla laiali.
Eniveiz koristaja asus kohe nõusid, põrandaid, vannituba jne pesema. Samal ajal kui me multikaid vaatasime. Veidi naljakas. Kaks meest lesivad diivanil ja vahivad rahus multikaid, kui üks naine suurkoristust tegi. Kergelt s*tapea tunne oli kah kuna ma oleksin ju võinud teda aidata. Samas ta ju saab selle eest palka… võiksin ju samahästi igas asutuses koristajalt mopi võtta ja põrandad läikima lüüa. Seega otsustasin tšillida nagu kuninga kass ja rahus kohvi rüübata.
Augusto juurest lahkusin 13 paiku ja lihtsalt jalutasin mööda linna. Käisin ühest kohvikust teise ja ei teinud mitte midagi asjalikku. Lihtsalt ei viitsinud – kevadine Londonilaks oli veel liiga värskelt meeles. iMax kinno ei läinud kuna seal mängis mingi pingviinimultikas, mis mulle huvi ei pakkunud.
Õhtul sõitsin bussiga Gatwick’i lennujaama ja ootasin ka seal oma õndsad kaks tundi täis ja sain Kuala-Lumpur’i lennu peale.
Lennuk oli üsna mõnus. Service with a smile! Mulle meeldis. Lend kestis 12.5 tundi. Mõjus üsna väsitavalt.
Õnneks istus mu kõrvale väga ilus tüdruk – Jessica (Austraaliast). Kuna lend oli nii pikk, siis mingil ajal lülitati lennukis kõik valgustus välja ning inimesed üritasid magada. Muideks lennukites on veidi külm. Nii ta siis otsiski kassikombel sooja😀 minu juurest. Mul ei olnud selle vastu ka midagi😀. Best 12.5 hours of my life spent in an airplane! Lühidalt: lennukis oli väga tore olla.
Kui ma Kuala-Lumpurisse maandusin olid tunnid juba alanud…
No ma ei tea kust kohast alustadagi. Kuala-Lumpur on ikka täielik peldik. Vähemalt lennujaam sakib sajaga.
Esmalt ronisime lennuki pealt maha ja siis ootas meid kõiki ees suur pudelikael. Kõikidel tuli uuesti läbida turvaväravad ja vaid kolm rida oli seal. Passisin tund aega järjekorras, kuniks löögile sain, ning siis öeldi, et kuna mu lennuni nii palju aega (üle 10 tunni), siis mind läbi ei lasta. Pean mujal ootama.
No davai. Läksin siis suurde ootesaali, mis on kah paras peldik. Kõik kohad on asiaate täis ja kui mingilt turvategelaselt küsisin, kas kusagilt ka süüa saab osta, siis selgus, et keegi peale minu siin lennujaamas inglise keelt ei räägi. Džiisas millisesse pommikauku sattunud olen.
Istepingid on kah pehmelt öeldes räsitud ja neid on vähe. Davai, praegu on 20:30 kohaliku kellaaja järgi, kuid pakun, et tipptunnil on siin miljon pilukat mööda põrandaid oma kolaga laiali.
Ainuke luksus, mille osaliseks sain, on tasuta wifi, mida vaid 3 tundi saab kasutada. Hea seegi. Olen “ülimalt” rahul. Nett on kõike muud kui kiire ja kaob sootuks äragi. Lisaks kui ma praegu ringi vaatan, siis olen siin ainuke inimene sülearvutiga ja mõni inimene vaatab mu sülerit pilguga, nagu näeks kullakangi. Või ei ole nad kunagi valget meest näinud? Džiisas! Üks asi on kindel – täna öösel ma ei maga.
Praegu meenus üks üsna pakiline probleem. Mul ei ole ikka veel mingit majutust Melbourne’s orgunnitud. Muidu jõuan sinna kesköö paiku kohale homme ning sel ajal on üsna jama ööbimiskohti otsima hakata.
Davai, kasutan oma ülejäänud netiaja ööbimise orgunnimiseks.
Olge mõnusad!
Ahjaa, siin ei ole midagi nii palav, kui arvasin. Aga Erik, see Tai mõte ei kõla mulle enam üldse nii ahvatlevalt, kui paar päeva tagasi.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: