Leedi Gaga ja muud koletised

26 11 2011

Neljapäeval peale tööd kutsuti mind ühele peole. Seda ei juhtu iga päev. Tundsin end erilisena. 😀

Enne pidu tuli paar tundi surnuks lüüa. Otsutasin minna kinno ja vaatasin Johnny English’it. Täitsa OK komöödia. Filmi vaatamise ajal meenus mulle see, et kui ma aasta alguses Londonis olin, siis tahtsin külastada iMax kino seal Waterloo rongijaama lähedal. Kuna laupäeval lendan Londonisse, siis võibolla jõuan teha kiire külastuse ka iMax’i.

Film vaadatud, suundusin peole. Märkasin enda ees kõndimas mingit kostüümis friiki, kes minuga samas suunas liikus. Ta isegi sisenes samasse hoonesse, kuhu minagi. Tuli välja, et mind kutsuti kostüümipeole :D. Teemaks siis superkangelased. Vot siis, raamatut ei tohi kaane järgi hinnata.

See oli esimene kord, kui kostüümipeole sattusin. Kohtasin seal Borat’it, Supermeest/naist, Lumivalgekest, Freddy Krueger’it, paar Zombit, kauboid, punamütsikest (kes oli pigem Xena moodi) ja minu lemmikuks osutus Lady Gaga (olen ju fänn). Ka Borat oli terve peo karakteris. Great success! Tantsuliigutused olid tal lahedad. 😀 Epic!

Rinda sain ma numbriks 13 (a’la leia veel keegi klubist üles, kellel samuti 13 rinnus ja saad baarist tasuta joogi). Kui mult küsiti, kes ma olen, siis vastasin, et olen Thirteen sarjast Dr. House.   Paistab, et keegi mu sarnasust Olivia Wilde’iga ei märganud 😦 ja seetõttu mu kostüüm feilis.

Oli huvitav õhtu – above expectations. Samas tekitas õhtu sellist väikest kahetsustunnet või kurbust, kuna järgmisel laupäeval lahkun ma kõigist oma superkangelastest.

Loodan, et te kõik jätkate kangelastegude tegemist ja et ükski kass ei jääks puu otsast päästmata,

Teie Thirteen

Advertisements




It’s visa time

21 11 2011

Mhm. Nii see on. Ka veidi muusikat meeleolu loomiseks:

Täna potsatas postkasti kiri pealkirjaga: “Visa Grant Notification Application for Subclass 417 – Working Holiday (Temporary) (Class TZ) visa“. Vastus oli muidugi positiivne.

Viisa taotluse tegin 27. oktoobril, kopsupildi tegin 3. novembril ja viisa sain 21. novembril. Seega 18 päeva peale kopsupildi tegemist kulus viisa saamiseks.

Nüüd on tarvis vaid tervisekindlustus teha ja seejärel konkretiseerida oma reisi logistikat. Hetkel on veel selgusetu, kus ma end Melbourne’s pargin. Tuju on praegu nii hea, et ei viitsi selle pisiasja peale mõelda. Duu-du-du-du du-du du-du it’s visa time….

Homme jälle tööle oma sidekick’i (Alinat) koolitama. Varsti hakkab ta suuri mehetegusid tegema 😀





Salakiri

18 11 2011

Müün kola. Üritan maha müüa võimalikult palju asju, mida Austraaliasse kaasa võtta ei saa. Sain juba kahest vanast läpakast lahti. Aga kraami on veel, mida maha parseldada.

Ostsin ka lennupileti Kuala Lumpur’ist Melbourne’i. Jälle AirAsia’ga. Läks maksma €153 ilma pagasita… Vast lisan selle kah varsti.

Kaks nädalat on möödas kopsupildi tegemisest, kuid viisat ikka veel ei ole. Ootan, ootan, ootan. Loen juba päevi, mil Eestist ära lendan.

Järgmised kaks nädalat koolitan tööl oma asemikku . Üritan nii teha, et tema teeb kõike minu eest (learning by doing 😀 you know), ma vaid juhendan ja olen moraalseks toeks… Vaatame, mis sellest välja tuleb.

Mõtlesin, et panen mingi hetk kirja ka oma Austraalia must-do listi ehk nimekirja kõigest, mida tahan seal teha. “Must-do” list kõlab veidi igavalt. Tulen oma eesti keele õpetajale vastu ja kasutan seekord vähem anglitsisme. Ma nimetan selle nimekirja hoopis Salakirjaks.

Mu Austraalia Salakirja lähevad järgmised tegevused:

  1. Olaviga (sõber, kes on hetkel Perth’i lähedal) Melbourne’is vormel F1 vaatamine;
  2. Uluru’s (Ayers Rock) hängimine;
  3. Langevarjuga hüppamine;
  4. Surfamine – võiks ju ära proovida, kuigi ma ei ole suurem asi rannainimene;
  5. Känguru saba grillimine kõrbes;
  6. Valel pool teed s.t vasakul pool teed liiklemine;
  7. Kullakaevandusest kulla leidmine;
  8. Sydney ooperimajas tähtsa näoga ringi jalutamine ja ühe ooperi külastamine (ma ei olegi kindel, kas seal üldse esitatakse mingeid oopereid?);
  9. Skorpioni söömine;
  10. Vegemite’i võileiva maitsmine;
  11. Hipilinnades hipidega chillimine;
  12. Krokodillist rahakoti või saabaste tegemine;
  13. Tasmaania kuradile oma hinge müümine ;
  14. Idüllilise perefoto tegemine aborigeenidega;
  15. Teledebüüdi tegemine sarjas “Kodus ja võõrsil” (Home and Away);
  16. Korallvetes sukeldumine (The Great Barrier Reef);
  17. Delfiinidega ujumine;

Eks ma lisan ka uusi tegevusi oma Salakirja. Kui kellegil kah mõni hea mõte, mida Salakirja lisada, siis kirjutage kommentaar.





Kiired arstid

5 11 2011

Eile käisin Innomedicas kopsupilti tegemas selleks, et saada Austraalia Working Holiday viisa. Seal läks üsna kiiresti: tehti koopia passist, andsin sekretärile ühe passipildi, panin EH160 vormile kuupäeva ja allkirja, seejärel anti saatekiri korrus allpool asuvasse röntgenisse. Seal sain samuti kohe löögile – anti umbes 2 minutiga uus saatekiri ja öeldi “ruum 201”, mis oli vaid mõne sammu kaugusel.

Kopsupilt tehtud, pidin jälle 2-3 minutit ootama kuniks arstid kõrvetavad selle pildi CD peale. Pilt käes, läksin tagasi korrus kõrgemale Innomedicasse ja seal oli juba dr. Jaak Tälli mu EH160 vormi täitmas. Andsin talle oma CD, ta toppis selle arvutisse ja viskas pilgu röntgenülesvõttele peale. Tegi mind veidi murelikuks, kui ütles, et kopsud on mul veidi “kobaras” vmt. Lühidalt olen vastuvõtlik astmale ja veel mõnele kopsuhaigusele. Aga kui see “pisiasi”, et tulevikus võin elada raske hingamisteede komplikatsiooniga, välja jätta, siis oli kõik tibenz-tobenz. Hmm.. huvitav kas soojem kliima võib mu kopsudele paremini mõjuda kui eestimaine kliima? Teadjad võiksid allpool sellest kommentaari kirjutada.

Nonii, €58 võrra vaesemana lahkusin kliinikust. Kokku läks mul selle asjatamisega 15-20 minutit.

Kiire käik juuksuris ja tagasi bussijaama kuna Tartus oli mul hambaarstile aeg kirja pandud kella 14:40’ks. Õnneks kohtasin bussijaamas kursavenda majandusest – Robertit. Polnud teist 2-3 aastat näinud. Töötab hetkel Swedis ja tuli välja, et nii mõnigi mu klassiõde statistikast on tema kolleegiks tööl. Eesti on ikka väike. Üsna hea oli bussis muljetada.

Hambaarsti  visiit oli selleks, et vältida suuri hambaarsti arveid Austraalias. Mul mitte midagi kurta ei olnud, kuid ikka arvasin, et oleks hea, kui arst enne reisi mu hambad üle vaataks.

Tartus läksin paar minutit enne 14:40 hambaarsti juurde. Ühtegi auku ei olnud ning kõik oli OK. €10 ja 10 minutit hiljem (14:50) sõitsin juba bussiga koju. Arstid on ikka kiired tegelased. Täitsa hea on, kui midagi kusagil katki ei ole. 😀

Ostsin ka lennupileti Tallinnast Londonisse. Lendan EasyJet’iga 3. detsembril s.t päev enne mu London – Kuala Lumpur lendu. Ma ei tahtnud Kuala Lumpuri lennuga samal päeval odavlennufirmaga Londonisse liikuda. Arvan, et risk selleks on liiga suur, kuna lennu hilinemisel võin ju järgmisest lennukist maha jääda. Lisaks oleks tarvis mul ju Londonis tõenäoliselt ühest lennujaamast teise sõita ning see trip võtab samuti oma aja.

Nonii reedel s.t täna lubati Innomedicast mu kopsupilt ja muud dokumendid Austraalia suunas teele panna. Öeldi, et 2-3 nädala pärast peaksin saama vastuse viisa saamise kohta oma emaili peale. Senikaua saan juba tasakesti mõelda, et kuhu ma Austraalias lähen ja mida ma seal ikkagi tegema hakkan.

Tartust nägin ka seda tegelast, kes käib seljakotiga ringi, milles on mingi kõlar ja mängib muusika. See sama tüüp tilistab ühte kellukest ja samal ajal laulab “harri harri krišna…harri krišna”. Ma küll ei tea, mida see tüüp suitsetab, kuid see on VÄÄRT kraam. Tahaksin isegi paar mahvi. 😀

Egas midagi. Harri Krišna ka minu poolt.