Kui ma kunagi suureks saan…

14 10 2011

Maandusin umbes tund aega tagasi Tallinnas. Seljataga on kolmepäevane Rootsi välislähetus, mille raames tuli sõita 720 kilomeetrit Rootsi teedel .

Rootsi oli imeline. Teed on seal suurepärased ja lausa rõõm on sõita. Täitsa inimese tunne oli rooli taga. Lisaks nägin sõites ka loodust, kivirahnusid, põtru, roadkill’e jmt.  Seega pakutakse nii silmailu kui ka sõidumugavust. Isegi kütus on seal odavam, kui Eestis. Näiteks ostsin etanool E85’te ja selle liiter maksis 9.85 SEK’i, mis on umbes €1.10 eur’i. Eestis vist ei olegi kusagil E85’te müügil. Kuigi jah bensiiniliiter oli Rootsis umbes €1.5 (Eestis €1.26 vmt). Parkimine maksis Norrköping’us (200 kilomeetrit Stockholm’ist lõunasse) 10 SEK’i tund s.t umbes €1. Ka see oli normaalne.

See reis oli tõesti tööreis. Tekkis üks ootamatu probleem ja seetõttu olid kaks esimest päeva hommikust hilisööni tööga seotud. Ikka väga väsitav oli see. Kolmas päev möödus samuti töiselt, kuid ka rooli taga.

Eesti võttis mind ka sel korral kehvasti vastu. Ootasin Tallinna bussijaamas Tartu bussi ning läksin selleks Rändur’i kohvikusse. Seal aga oli üks purjus naine, kes räuskas ja karjus kõigi peale, kes talle ette juhtusid. Hiljem oksendas ta seal samas jne. Ikka väga ebameeldiv oli.

Kuna saabusin bussijaama kella 22ks vmt, siis ei saanud sealt enam bussipileteid osta (kassad olid kinni). Seega mõtlesin, et ostan bussi pealt. Sama mõtlesid oma 30-40 inimest. Täiesti uskumatu, milline tunglemine toimus bussi peale – reedene päev ja kõik tahavad Tartu sõita.

Ma arvan, et mida rohkem ma Rootsit külastan seda rohkem veendun, et seal on kõik justkui parem. Seega kui ma kunagi suureks saan, kolin ära Rootsi.


Toimingud

Information




%d bloggers like this: