PwC saaga lõpp ja kõnede rahe

19 05 2011

PwC saatis mulle kena stampkirja, milles tänati mind konkursil osalemise eest. Vähemalt sõnapidajad. Nad lubasid hiljemalt 2 nädala jooksul vastuse saata ning nad tegidki seda täpselt 2 nädala möödumisel (vastavas  e-kirjas nad küll vabandasid hilinenud vastuse eest… kuid kuna kiri ei hilinenud, siis eeldan, et sama kiri saadeti igale ebaõnnestunud kandidaadile.. Stampvärk!).

Egas midagi. Kandideerisin ka mujale. Kolm päeva tagasi – esmaspäeval sain ma kaks kõnet, kus kutsuti töövestlustele. Esimene tuli Swedbank’ist ja teie Hanza Tarkon’ist.

Swedist:

Swedi kandideerisin  analüütiku kohale ja nad olid saatnud mulle emailile kodutöö.  Saadeti Exceli fail, kus olid andmed ja Word’i fail ülesannetega. Kuna ma olin ja siiamaani olen, väga bizi oma magistritöö kirjutamisega, siis ma ei tahtnud väga palju aega kodutöö tegemisele kulutada. Kodutööl oli nädalane tähtaeg (23.59 oli tähtaja kellaajaks seatud :D  Täpsed vennad, mis muud.). Nii ma siis otsustasin, et üle 5 tunni ma selle kodutööga ei tegele. Ära tegin 4 ülesannet 7st ja need kah kiirustades. Olin üsna kindel, et saatsin mingi käki neile ära (olen palju paremaks võimeline :D…ennast kiitmast ma ei väsi ) ja intervjuule ma ei pääse.

Telefonikõne aga tuli ja esmaspäeval pean nendega läbirääkimisi.

Hanza Tarkonis aga käisin täna (3 tundi tagasi). Sinna kandieerisin planeerija ametikohale. Tegu on tootmisettevõttega, mis tegutseb Rootsis, Eestis ja Poolas. Metallitööstus.

Töövestlus oli üsna varasel kellaajal 9:30 – nii vara ei ole ma kordagi töövestlustel käinud…. Kuigi üks kord tuli mul Tallinnas kell 8.15 testi täita (Eesti Energiasse kandideerides).

Olin üsna unine, kuna olen magistritöö kirjutamise rütmis st. 10-11 paiku äratus ja magistrit kirjutan/simuleerin jmt öösel kella 2-3’ni. Ärkama pidin aga juba kell 6, et õigeaegselt Tartu jõuda.

Niisiis tehasehoone jättis endast üsna sandise esmamulje. Küll oli seal tellissein eraldamas tehase territooriumi, mille kohal “traataed” (ei tea, kas see on õige sõna) ja muu vanglat meenutav… What did I expect?

Sees oli aga olukord palju viisakam. Mind juhatati vestlusruumi, kus ootasid mind ees veel 2 inimest lisaks personalijuhile – planeerimisjuht ja üks mees, kelle tiitel mul meelest läks. Päriti paar küsimust haridusest ja töökogemusest. Küsiti, et mida vabal ajal teen ja miks ma planeerijana töötada tahan, milline töökogemus kõige rohkem meeldis ja miks. Siis esitasin mina paar küsimust ja oligi intervuu läbi… kestis vaevalt 20 minutit (nad olidki teavitanud, et kuskil 30 minutit läheb).

Küsimustega ma hätta ei jäänud, kuid arvan, et kui nad analoogseid küsimusi ka teistele kandidaatidele esitavad ja üle 30 minuti ei räägi, siis on sinna tööle saamise tõenäosus üsna õnnevärk. Mulle tundus, et neil on suhteliselt kama, kelle tööle võtavad… praktiliselt igaüks sobib ja koolitatakse inimene välja.

Tuues paralleele PwC ja eelnevate töövestlustega, siis seal ikka praeti ja küsiti ja puuriti iga töökogemuse kohta detaile ja eluvalikute põhjendusi, tulevikuplaane, karjäärihuve, iseloomuomadusi jne.

Egas midagi. Esmaspäeval kirjutan ka Swedist, kui seal ära käin.

Hahh… just kui lõpetasin selle postituse kirjutamise helistati mulle Eesti Energiast. Kutsuti läbirääkimistele. Sinna kandideerisin finantsanalüütiku kohale. Nädala pärast siis ka sellest juttu. I’m on fire!😀


Toimingud

Information

2 responses

19 05 2011
Mihkel

Tore on lugeda, et sa tööintervjuudel ei käigi, hoopis läbirääkimistel:)

19 05 2011
salaseiklused

😀




%d bloggers like this: