Walking on Sunshine

28 05 2011

Eile helistati Deloitte’ist. Ka see on üks suur auditiga tegelev ettevõte nagu KPMG ja PwC’gi. Olin kandideerinud sinna auditi nooremkonsultandi ametikohale. Helistati selleks, et mind töövestlusele kutsuda. Seekord ütlesin ma neile, et ma ei ole sellest ametikohast huvitatud. Tühistasin ka oma Eesti Energia vestluse.  Swedist pidi selle nädala lõpuks vastus tulema (eile oli reede) ja positiivset vastust ei tulnud… üldse mingit vastust ei tulnud. Seega paistab, et Swed mu “teenuseid” ei vaja :D.

Kui Te nüüd endilt küsite, et miks ma vestlusi ära jätan siis siit tuleb ka põhjus:

Esmalt veidi meeleolumuusikat:

Sain tööle. Tarkonisse. I’m walking on sunshine… Loodan, et mulle seal meeldib ja saan kõigega kenasti hakkama. Sunshine…

Annan nüüd kiire ülevaate oma tööotsingutest. Alustasin sügisel 2010. Oma kandidatuuri esitasin 32’le ametikohale  Eestis ja mõnele kohale ka Inglismaal. Intervjuu kutse sain 12’le eri ametikohale (kaks intervjuud ma tühistasin kuna sain tööle). Kokku pidin käima 16. korral erinevatel töövestlustel/testimistel/rühmatöödel jmt.

Muljed ja mõtted:

  • Töövestlused on üldjuhul lahedada ja lõbusad.
  • Enamik tööpakkumisi asuvad Tallinnas (Te ju ei teadnud seda, eksju? :D).
  • Kodutöid võiks teha korralikult ja neile tuleks enne töövestlust ikka pilk peale visata. Võiks osata vastata küsimustele, et mida seal järeldasid, mida avastasid, miks just niimoodi oma analüüsi tegid jne.
  • Viska pilk peale ka ettevõtte kodulehele. Lisaks on kaval ka majandusaasta aruandeid uurida.
  • Oska vastata igasugustele standardküsimustele – oska põhjendada oma valikuid elus (nii hariduses kui ka tööelus), oska rääkida oma eesmärkidest. Katsu igale küsimusele vastates tuua näiteid.
  • Küsi küsimusi. Las nemad räägivad ja müüvad seda ametikohta Sulle. Kasuta seda trikki, et võtad ülbelt oma küsimuste nimekirja välja ja hakkad lihtsalt küsima lehe algusest lõpuni välja.
  • Ära põe.

 Järgmise SalaSeikluseni!





Kaks testi

26 05 2011

Paistab, et mu Swedi vestlus läks hästi. Kuigi mulle tundus, et intervjueerijad vahtisid liiga palju kella ja see, et ma oma kodutööga väga ei säranud, ei rääkinud kah minu kasuks.

Eile helistati hommikul ja öeldi, et mu emailile saadeti info kahe testi kohta, mille pean reedeks ära täitma. Teste sai õnneks täita interneti vahendusel. Vedas! Ei pidanud ekstra selleks Tallinna sõitma.

Esimene test oli vaimse võimekuse test – testiti loogikat, matemaatikat, ruumilist mõtlemist ja keelelist oskust. Lühidalt tegu oli tavalise “IQ testiga”, kus küsiti, et mis number tuleb selles arvjadas järgmiseks või leia vastandsõna mingile sõnale (valikvastustest tuli õige valida) jmt. Ka mõni protsendiülesanne oli sinna testi ära eksinud. Lühidalt üsna lihtne oli. 45 küsimust ja 45 minutit.

Teine test oli isiksuseküsimustik. Seal oli tarvis vastata 199’le küsimusele (oleks ju ikka võinud 200 küsimust olla…aga ei) ja ajalist piirangut polnud. Samas ka õigeid ega valesid vastuseid polnud. Test meenutas Myers Briggs’i testi.

Mulle meeldis see, et emailile sain ka kohe testide tulemused. Tavaliselt ei ole ma kunagi oma testide tulemusi teada saanud. Seekord tuli aga postkasti kenasti html fail koos tulemuste ja tagasisidega. Ma küll ei saanud teada konkreetselt, mis ülesandeid vaimse võimekuse testis õigeti või valesti tegin, kuid üldskoor iga võimekuse aspekti kohta oli antud.

Üsna mõnus oli lugeda, et kõik 4 “vaimse võimekuse mõõdikut”, mida too test hinnata üritas, andsid mulle 85-95% skoori ehk “oluliselt üle keskmise tulemuse”. Samas test ei olnud kah mingi raketiteadus. Nojah, võibolla mängis siin rolli see, et olen sel aastal juba varasemalt 3 korda selliseid teste täitnud. Practice makes perfect!

Muideks enne testi tegin ka veidi sooja Khan Academy lehel. Khan Academy on revolutsioon hariduses. Seal on üle 2100 Youtube’i video, mis õpetavad matemaatikat, ajalugu, bioloogiat ja kõiki muid kooliaineid alates esimesest klassist ülikooli esimese või teise aastani välja. Lisaks saab seal ka lahendada  matemaatilisi ülesandeid, mis lähevad järjest keerulisemaks (algul lahendad kahe arvu kokkuliitmist, seejärel tulevad lahutamine, korrutamine, jagamine, protsentülesanded, tuletised, graafikud, lineaarvõrratused jne). Ja ligipääs videotele ja ülesannetele on täiesti tasuta.

Esmalt tegin kuskil tund aega Khan Academy’s ülesannetega sooja ja siis asusin täitma Swedi testi.

Nüüd siis jääb üle vaid oodata kuniks kuuleb jälle midagi Swed’ist. I’m keeping my fingers crossed.

Veidi off-topic. Teen veidi tasuta reklaami. Lisasin sellele blogile siia paremale menüüsse lingi 1000 Awesome Things. Seal räägitakse kõigest sellest, mis teeb elu vägevaks ja lahedaks. Mingil aastal võitis see ka maailma parima blogi tiitli. Tegu on väga šeffi blogiga. I love it!

AWESOME!





Hanza Tarkon vol. 2

24 05 2011

Täna käisin Hanza Tarkonis tarneahela infosüsteemide halduri töövestlusel. Te kõik olete kindlasti sellisest ametikohast kuulnud ja unistasite väikeste poisikeste/tüdrukutena tarneahela infosüsteemide halduriks saamisest.

Põhimõtteliselt on tegu infovahetuse organiseerimisega. Tarvis on, et info jõuaks ühest kohast teise, kuid vahepeal tuleb seda infot kooskõlastada erinevate huvigruppidega  ja seejärel ühtsesse tarkvarasse sisestada. Palju on suhtlemist nii kohapeal, kui ka välismaalastega. Põhimõtteliselt tuleb hoolitseda, et tootmisprotsessid võimalikult ladusalt töötaks – resursse kusagil ei raisataks ja optimeeritaks kulusid/tulusid/aega/resursse.

Vestlus mulle meeldis. Väga. Seal töötamine tundub üsna huvitav.

Seekord vestlesime ligi 50 minutit ja enamus ajast rääkis IT-juht (Vahur) või personalijuht (Karin). Arvan, et minult küsiti vaid 4-5 küsimust.

Esmalt veidi mu hariduskäigust. Seejärel küsiti, et kuidas on mul inglise keelega ja peale ametikoha töökohustuste iseloomustamist küsiti, et kas see võiks mulle sobida.

Ja edasi küsisin mina. Näiteks küsisin väljaõppe, töövahendite, kolleegide, töö tulemuslikkuse hindamise, selle ametikoha plusside ja raskuste jmt  kohta. IT-juhi ja personalijuhi vastused olid väga ammendavad ja räägiti üsna lihtsalt ja loogiliselt. (Eelmisel korral räägiti mulle üsna pikalt ja keeruliselt sellest tarneahelast ja sellega seotud tarkvara temaatikast.) Täna sain üsna hea pildi sellest ametikohast.

Huvitav oli see, kuidas intervjueerijad “kadusid” vahepeal oma jutuga ära. Näiteks räägiti, et siin tööl ei ole tarvis ülikonnas käia. IT-juht rääkis, et kui tema sinna tööle tuli, siis kandis ta ülikonda 2 kuud, kuniks selgus, et tootmisettevõttes ei ole see väga praktiline jms oli kah vahepeal. Lühidalt personalijuht ja IT-juht olid arvatavasti sõbrad ja rääkisid igasugust lisainformatsiooni. Mulle väga meeldis. Tekkis mulje (mida nad ka toonitasid), et selles ettevõttes on väga sõbralik kollektiiv ja inimesed väga abivalmid.

Mäletan, et kui esimest korda Tarkon’is käisin, siis jäi veidi kehv esmamulje. Võrdlesin seda hoonekompleksi vanglaga. Nüüd aga oskan rääkida, et asjad ei ole nii kuidas paistavad.

Selle nädala lõpuks peaks nad oma otsuse langetama.

Järgmine vestlus Eesti Energias  lükkus mul edasi esmaspäeva peale. Ongi hea. Saan nüüd viimased päevad magistritööga tegeleda.

Ahjaa: Good luck kõigile majandusteaduskonna magistrantidele (eelkõige Harles ja Martti), kes täna ja lähipäevadel magistrit kaitsevad.





Swedilaks

23 05 2011

Nonii. Päev algas üsna huvitavalt. Ostsin bussipileti Tartust Tallinna ja kui hakkasin bussi peale astuma, siis võttis üks noor neiu mu rajalt maha. Ta oli ratastoolis ja päris: “Kas Te võiksite mind bussi aidata?”. Vastasin jaatavalt ja siis… ma veidi ebalesin ja mõtlesin, et noh… kuidas nüüd võtta… kuidas see bussiaitamine välja näeb – kas ratastooliga või mitte. Ta ütles, et tahab, et ma tõstaks ta bussi, süles. Nonii… Ma pean teda tõstma? Eee kuidas …See võib nüüd jubedalt kõlada, kuid mul käis peast mõte läbi, et kas ma ikka jõuan teda üles tõsta… Väga narr oleks ju olnud, kui poole peal crash’iksin maha :D.

Esmalt ajasin ühe naise bussi esireast minema :D, kuna pidin neiu esiritta aitama ja seejärel tõstsin ta sinna kenasti istuma :D. Andke nüüd mulle medal!

Bussis istusin ka tema kõrvale ja Tallinnas aitasin ta ka maha tõsta :D. Vahepeal bussis tuli välja, et ka tema läks täna sinna Swedi samale ametikohale kandideerima kuhu minagi. Mõnus kokkusattumus.

Muideks mul on seljas lips, ülikond ja muu atribuutika. Otse loomulikult hakkas täna vihma sadama. Bussisõidu ajal oli ikka korralik padukas. Mul muidugi vihmavarju polnud. Kuid sellest hoolimata, kui bussist maha astusin, olin ma väga häppi :D.

Häppi mitte selle tõttu, et vihma sadas või, et ma olen nii suur ja vägev, et jõuan inimesti paremale ja vasemale tõsta, vaid seetõttu, et ma saan kõndida, joosta, hüpata jne. It’s easy to take things for granted…until you lose them. Mulle piisas tuju tõstmiseks täna sellest, et mul mõlemad jalad funktsioneerivad. 😀

Enne vestlust lõin aega surnuks Solarise keskuses. 

See lugu meelitas mu sinna raamatupoodi :D. Chasing Cars…. brings up so many good memories.

Swedi personalijuht helistas mulle mitu korda ja ütles, et teiste kandidaatide vestlused on kestnud kauem kui planeeritud ja seetõttu lükati minu aeg hilisemaks. Hahh! Dežavuuu.  Kui detsembris Swedis vestlusel käisin, oli täpselt sama teema, kuid siis ei teatatud ette, et vestlused venivad, vaid lasti lihtsalt mul seal üle aja passida.

Kui olin Swedi hoones, siis teatas adminn, et olen liiga vara kohal ja, et pool tundi läheb veel aega. Seega keerasin otsa ringi ja otsustasin Swedi pangateenuseid korra kasutada.

Ma kunagi rajasin 2 hea sõbraga osaühingu, kuid see lõpetas tegevuse ja seetõttu me kustutasime ta äriregistrist. Mingi kopikas jäi küll firma kontole ning üritasin täna konto sulgeda ja raha välja võtta. Nii need asjad aga tänapäeval ei käi. See, et firma äriregistrist kustutati tähendab seda, et mul ei ole õigust sellele kontole ligi pääseda. Tellerite jutu järgi ei olevat ma enam firma juhatuse liige… Igasugu juhatuse liikmed puuduvad. Vaja on taotleda kohtu luba. Normull… ma pean ise oma ettevõtte rahale ligi pääsemiseks taotlema kohtult luba. Vot sellises ühiskonnas elame. Egas midagi, läksin sealt üsna jahmunult minema.

Õnneks sai selle toiminguga pool tundi surnuks lüüa ja seekord sain adminni juurest edasi lifti ja sealt 8. korrusele.

Vestlust pidin veel veidi ootama. Vestlus leidis aset tund peale kokkulepitud aega. Enne mind vesteldi tolle neiuga, keda ma bussi tõstsin – Evaga.

Töövestlusel olid intervjueerijateks personalijuht Marge ja Rita (vist mu otsene juht). Küsiti palju küsimusi mu hariduskäigust ja töökogemusest. Kõik asjad uuriti välja, et mis mulle meeldis, mis mitte. Miks ma üldse analüütikuks kandideerin? Kuidas ma arvan, et mu kodutöö läks jne. Mis mind motiveerib? Millised iseloomuomadused head analüütikut iseloomustavad ja kas ka mul need omadused on?

Motiveerimise küsimusele oli mul vastus olemas: raha, autonoomia, eesmärgipärasus ja meisterlikkuse saavutamine:

Hätta jäin sellega, kui küsiti, et kus ma ennast 5 aasta pärast näen…mis on mu unistuste töökoht. Ei osanud vastata. Varem kunagi tahtsin saada asset management’iga tegeleva firma juhiks… Ntx fondijuhiks, kuid enam ei ole ma selles nii kindel. Hetkel ei teagi ma kuhu pürgida.

Teine asi, mis kehvasti läks oli see, kui nad mu kodutöö kohta küsimusi küsisid. Ma ei mäletanud absoluutselt, mida ma seal kodutöös tegin. Küsiti, et mis järeldustele ma jõudsin… Ma veidi ebalesin ja siis küsisin, et kas ma saan oma tööd näha! OMG…. That was sooo bad. Tekkis justkui mulje, et see kodutöö polnud minu lahendatud. Nii juhtub, kui kodutööd kiiruga teha ja sellesse mitte süveneda.

Nalja ja kildu sai kah visatud. Ma rääkisin sellest, kui kehv müügimees ma USAs olin ja hiljem küsiti mu nõrkusi… vastasin “ukselt-uksele raamatute müük :D”. See on mu suurim nõrkus. Ülejäänud töökogemusest ja hariduskäigust sain üsna hästi räägitud.

Enesetunne oli tegelikult üsna hea, kui vestlus lõppes. Ei teagi miks. Võibolla seetõttu, et mul õnnestus kõiki naerma ajada või oli personalijuhi naeratus niivõrd nakkav…. Võibolla seetõttu, et rääkisin asjadest nii nagu nad on ja olin mina ise. I was in a good mood.

Bussijaamas aga tuli minuga sama bussi peale see sama tüdruk, kellest varem rääkisin. Seekord aitas keegi teine ta bussi ja ma otsustasin ta kõrvale istuda ja muljetasime kogu tagasiteel Tartusse. Eesti on ikka väike. Ka tema õpib matemaatilist statistikat ja teadis praktiliselt kõiki mu kursakaaslasi. Mina aga nägin teda täna esimest korda.

Homme siis jälle Hanza Tarkonisse. Wish me luck!





Life is Good… Puhja noortepeost

20 05 2011

Ja nii ongi (tsiteerides raadiost autoklaas ühe reklaami :D)

Täna leidis aset Puhja valla 20. sünnipäeva noortepidu. Olin üks korraldajaliigetest ja pean tunnistama, et see üritus mõjus väga mõnusa vaheldusena magistritöö kirjutamisele. Ajud said korraks puhata. Pidevalt oli see mõte peas, et veel nii palju on seal magistritöös vaja ümber teha jmt… aga täna ei pidanud ma selle peale mõtlema ja lihtsalt väga hea päev oli. Siinkohal võibolla oligi Dale Carnegie’l õigus, kui ta ütles, et me ise mõtleme endid haigeks või tekitame endale stressi. Tegutsedes aga ei mõtle Sa oma probleemidest vaid konkreetsest asjast, mis hetkel tarvis teha on.

Mina olin vaid väike kala. Enamus korraldamisest oli ikkagi Krissi ja Tiina õlgadel.

Pidu oli röövliteemaline kuna Puhja valda nimetati kunagi ammu-ammu röövlivallaks. Ma olin üks vähestest, kes olid viitsinud end vastavalt riidesse panna – I mean I stood out  in the crowd…  Mul oli bandiidi mask silmade ees ja olin ühe ahvi mänguasja võtnud (pirate-style), kes mu õlal “rippus”, mõõk… jmt. Oh well.. vähemalt said teised mu üle naerda :D.

Kohapeal esines üks noortebänd, mängiti erinevaid võistkonnamänge (mis olid suure entertainment väärtusega). I loved it. Kahju, et vaid ühest mängust osa võtsin… seal, kus jala külge oli seotud õhupall ja tuli teiste inimeste õhupalle ära lõhkuda – võidab see, kes jääb viimasena terve õhupalliga alles. Survival of the fittest. It was fun.

Kõik ei läinud küll 100% plaanipäraselt, kuid ma jäin küll rahule. Tehnika veidi jebis (mikker ei kõlanud muusikast üle bändi esinemise ajal) ja muud pudi-padi oli seal vahel. Näiteks puudus selge struktuur üritusel ja kõike tehti plaanitust veidi hiljem (samas keegi külalistest päevakava ju ei teadnud :D). Siinkohal meenub tsitaat: perfection is the enemy of all good.

I had a blast. Kindlasti kõige lahedam päev selle kuu jooksul.

Life is good!

PS: Hanza Tarkonist sain täna kõne, kus teatati, et mind planeerija ametikohale ei võeta, kuid see-eest on neil üks alternatiivne ametikoht, mis mulle võiks sobida.  Kuid ka seal on teisi kandidaate. Niisiis teisipäeval lähen jälle Tarkonisse.

PPS: Nüüd ka üks lugu, mis mind kummitab – Die Antword – Enter the Ninja. It’s  so bad that it’s actually really-really good :D. Love it!

(Youtube’i official videot ei saa ma oma blogis näidata.  Copyright and all…)





PwC saaga lõpp ja kõnede rahe

19 05 2011

PwC saatis mulle kena stampkirja, milles tänati mind konkursil osalemise eest. Vähemalt sõnapidajad. Nad lubasid hiljemalt 2 nädala jooksul vastuse saata ning nad tegidki seda täpselt 2 nädala möödumisel (vastavas  e-kirjas nad küll vabandasid hilinenud vastuse eest… kuid kuna kiri ei hilinenud, siis eeldan, et sama kiri saadeti igale ebaõnnestunud kandidaadile.. Stampvärk!).

Egas midagi. Kandideerisin ka mujale. Kolm päeva tagasi – esmaspäeval sain ma kaks kõnet, kus kutsuti töövestlustele. Esimene tuli Swedbank’ist ja teie Hanza Tarkon’ist.

Swedist:

Swedi kandideerisin  analüütiku kohale ja nad olid saatnud mulle emailile kodutöö.  Saadeti Exceli fail, kus olid andmed ja Word’i fail ülesannetega. Kuna ma olin ja siiamaani olen, väga bizi oma magistritöö kirjutamisega, siis ma ei tahtnud väga palju aega kodutöö tegemisele kulutada. Kodutööl oli nädalane tähtaeg (23.59 oli tähtaja kellaajaks seatud 😀  Täpsed vennad, mis muud.). Nii ma siis otsustasin, et üle 5 tunni ma selle kodutööga ei tegele. Ära tegin 4 ülesannet 7st ja need kah kiirustades. Olin üsna kindel, et saatsin mingi käki neile ära (olen palju paremaks võimeline :D…ennast kiitmast ma ei väsi ) ja intervjuule ma ei pääse.

Telefonikõne aga tuli ja esmaspäeval pean nendega läbirääkimisi.

Hanza Tarkonis aga käisin täna (3 tundi tagasi). Sinna kandieerisin planeerija ametikohale. Tegu on tootmisettevõttega, mis tegutseb Rootsis, Eestis ja Poolas. Metallitööstus.

Töövestlus oli üsna varasel kellaajal 9:30 – nii vara ei ole ma kordagi töövestlustel käinud…. Kuigi üks kord tuli mul Tallinnas kell 8.15 testi täita (Eesti Energiasse kandideerides).

Olin üsna unine, kuna olen magistritöö kirjutamise rütmis st. 10-11 paiku äratus ja magistrit kirjutan/simuleerin jmt öösel kella 2-3’ni. Ärkama pidin aga juba kell 6, et õigeaegselt Tartu jõuda.

Niisiis tehasehoone jättis endast üsna sandise esmamulje. Küll oli seal tellissein eraldamas tehase territooriumi, mille kohal “traataed” (ei tea, kas see on õige sõna) ja muu vanglat meenutav… What did I expect?

Sees oli aga olukord palju viisakam. Mind juhatati vestlusruumi, kus ootasid mind ees veel 2 inimest lisaks personalijuhile – planeerimisjuht ja üks mees, kelle tiitel mul meelest läks. Päriti paar küsimust haridusest ja töökogemusest. Küsiti, et mida vabal ajal teen ja miks ma planeerijana töötada tahan, milline töökogemus kõige rohkem meeldis ja miks. Siis esitasin mina paar küsimust ja oligi intervuu läbi… kestis vaevalt 20 minutit (nad olidki teavitanud, et kuskil 30 minutit läheb).

Küsimustega ma hätta ei jäänud, kuid arvan, et kui nad analoogseid küsimusi ka teistele kandidaatidele esitavad ja üle 30 minuti ei räägi, siis on sinna tööle saamise tõenäosus üsna õnnevärk. Mulle tundus, et neil on suhteliselt kama, kelle tööle võtavad… praktiliselt igaüks sobib ja koolitatakse inimene välja.

Tuues paralleele PwC ja eelnevate töövestlustega, siis seal ikka praeti ja küsiti ja puuriti iga töökogemuse kohta detaile ja eluvalikute põhjendusi, tulevikuplaane, karjäärihuve, iseloomuomadusi jne.

Egas midagi. Esmaspäeval kirjutan ka Swedist, kui seal ära käin.

Hahh… just kui lõpetasin selle postituse kirjutamise helistati mulle Eesti Energiast. Kutsuti läbirääkimistele. Sinna kandideerisin finantsanalüütiku kohale. Nädala pärast siis ka sellest juttu. I’m on fire! 😀