Läbirääkimised PwC’s

28 04 2011

Neljapäev. Kell 15.00. Kolmas raund. Seekord tuli intervjuuvoor personalijuhi ja auditi teenuste juhiga.

Esmalt küsiti tagasisidet testivooru kohta – mis osad minu arust seal hästi läksid, mis halvasti ja miks ma nii arvasin. Seejärel uuriti, kuidas mulle meeskonnatöövoor meeldis jne. Arvan, et seda tehti lihtsalt soojenduseks, et olla vestlusel vähem närvis ja tunda end veidi vabamalt.

Küsiti mu hariduskäigu ja töökogemuse kohta. Nothing special… Kogu vestluse ajal tegid mu intervjueerijad märkmeid.

Mida näiteks küsiti:

  1. Millist rolli ma tavaliselt grupitöödes võtan? Miks?
  2. Kuidas ma gruppe koostan? Kas valin alati samad inimesed või erinevad? Miks?
  3. Oled pidanud grupis ka teiste tööd ära tegema? Too näide, kuidas olukord lahenes?
  4. Miks Sa ülikoolis teaduskonda vahetasid?
  5. Kas oled ka mujale kandideerinud?
    Sellele oli mul ka “hea” vastus olemas: “Muidugi. Ma kandideerin ametikohtadele, kus saaksin oma võimeid ja oskusi kõige paremini rakendada. Hetkel tundub mulle, et PwC sobib selliseks tööandjaks väga hästi.” Aga sellest vastusest jäi neile väheks ja nad uurisid, kuhu konkreetselt olen veel kandideerinud, selle põhjusi ja et mis on tolle teise ametikoha eelised/puudused PwC’s töötamisega võrreldes. Lühidalt uuriti mu teisi karjäärihuvisid.
  6. Palk?
    Palju ma palka soovisin saada. Ma teadsin, et see küsimus tuleb, kuid ma ei tundnud ühtegi audiitorit ega auditi konsultanti, kelle käest küsida. Siis tuli mulle aga meelde, et kunagi Facebook’is nägin ma ühte oma vana kursavenda majandusteaduskonnast, kes töötas PwC’s maksukonsultandina. Tegu oli puhtalt tuttavaga, minu mälu järgi ei ole ma temaga vist kordagi varem rääkinud. Eniveiz, saatsin facebook’is talle kirja, kus uurisin, et kuidas nägi välja tema kandideerimiskadalipp ja palju peaks palka küsima. Kadalipust ei rääkinud ta midagi, kuna ta võeti tööle peale praktikat PwC’s aga palganumbri ütles ta mulle küll, mida võiks küsida.
    Nii ma vastasingi, et mul on üks tuttav PwC’s ja tema ütles taolise palganumbri. Siis uuriti, kes mu tuttav on ja kuidas ma teda tean.

Vestluseks oli ette nähtud umbes tund aega. Kui esimene tund läbi sai, siis küsiti, et kas mul on ka endal küsimusi. Ning jaaaaaaa, OLI. Ma olen praktiliselt iga varasema töövestluse jaoks välja mõelnud rida küsimusi, et teada saada rohkem töökoha kohta. Tavaliselt olen koostanud mingi nimekirja ja sealt valinud mõned, mida intervjuul küsida. Seekord aga valisin veidi teistsuguse tee.

Kuskilt videost, sain mõtte, et edukad on need kandidaadid, kes palju küsimusi esitavad. Üldjuhul mul tekibki palju küsimusi, kuid mul ei jää need kõik meelde sealt nimekirjast. Niisiis seekord, kui küsiti, kas mul on küsimusi, siis ma võtsin nahhaalselt oma küsimuste nimekirja välja… umbes 20 küsimusega ja alustasin pommitamist😀 esimesest küsimusest viimaseni (mõnele küsimusele sain vastuse juba eelneva vestluse käigus, seega esitasin mingi 10-15 küsimust).

Ja teate, mis siis juhtus, kui oma küsimuste lehe välja võtsin? Intervjuu tegi kannapöörde. Enam ei olnud nii, et vaid mina olen sellest töökohast huvitatud, vaid nüüd oli nii, et nemad “müüsid” seda ametikohta minule. Näiteks ma küsisin, et milline on töökultuur seal, missugused on kolleegid, missugune on väljaõpe, mis on parim PwC’s töötamises, mis nii hea seal ei ole, mis on potentsiaalsed edutamisvõimalused jne. Lisaks meeldis mulle, et intervjueerijad andsid mulle kohe positiivset tagasisidet, et mul nii palju küsimusi oli ning, et ma olin AINUKE kandidaat, keda nad teadsid, kes on taolise küsimuste lehe kunagi välja võtnud. Great success!

Kuidas mul läks?

Ei tea. Osa minust arvab, et väga hästi, kuna ma rääkisin nii nagu asjad olid ja ei sokkinud seal midagi. Intervjuu ajal sai ka nalja, kuna rääkisin neile sellest, kuidas USAs raamatuid müüsin (pigem ei müünud :D), Eestis firma tegin ja meie firma “miitingutest” restoranis jne. Positiivseid emotsioone oli palju. Arvatavasti on ka hea, et mul on üks tuttav nägu PwC’s – intervjueerijad saavad vajadusel ka tema käest minu kohta midagi pärida (better than nothing… right?).

Teine osa arvab, et üsna halvasti, kuna auditi teenuste juht vahtis pidevalt kella, kui esimene tund läbi hakkas saama. Kokku oli vestlus vähemalt 1.5 tundi ja 15-20 minutit enne töövestluse lõppu läks ta vabandades minema ning ma jäin sinna personalijuhiga edasi vestlema. Üldjuhul on ju üsna selge, et kui intervjueerija enne vestluse lõppu ära läheb, siis ta ei ole kandidaadist huvitatud. Samas ettenähtud aeg sai ka otsa ja võibolla oli tal tõesti tarvis kuhugi minna. Pigem olen pessimistlikul toonil selles asjus.

Üks voor on veel ees – finaalvoor. Kas ma sinna jõuan? Ei tea. Aga üks on kindel, edaspidi võtan ma oma küsimuste nimekirja igale poole kaasa😀.


Toimingud

Information

3 responses

24 05 2011
Brit

Tere! Teie mind ei tunne ja ega mina Teidki..:) sellest hoolimata sattusin huviga seda blogi lugema – tänud sisukate ja asjalike postituste eest! Kuna tööotsimise osas on minulgi mitmed sarnased kadalipud käsil siis jäi mulle silma alapunkt kus rääkisite palgast ja tuttava vihjest auditikonsultandi palganr kohta praegusel turul. Kuna küsija suu pihta ei lääda, siis pean lihtsalt uurima – kas võiksite seda vihjet nr osas jagada?:)

25 05 2011
salaseiklused

Tsiteerin tuttavat: “Üldiselt vist on esimese astme konsultandi palk määratud olema umbes 1000 eurot bruto kuus (vanasti oli 15000 krooni).”
Edu!

26 05 2011
Brit

aitäh Sulle!:)




%d bloggers like this: