Läbirääkimised PwC’s

28 04 2011

Neljapäev. Kell 15.00. Kolmas raund. Seekord tuli intervjuuvoor personalijuhi ja auditi teenuste juhiga.

Esmalt küsiti tagasisidet testivooru kohta – mis osad minu arust seal hästi läksid, mis halvasti ja miks ma nii arvasin. Seejärel uuriti, kuidas mulle meeskonnatöövoor meeldis jne. Arvan, et seda tehti lihtsalt soojenduseks, et olla vestlusel vähem närvis ja tunda end veidi vabamalt.

Küsiti mu hariduskäigu ja töökogemuse kohta. Nothing special… Kogu vestluse ajal tegid mu intervjueerijad märkmeid.

Mida näiteks küsiti:

  1. Millist rolli ma tavaliselt grupitöödes võtan? Miks?
  2. Kuidas ma gruppe koostan? Kas valin alati samad inimesed või erinevad? Miks?
  3. Oled pidanud grupis ka teiste tööd ära tegema? Too näide, kuidas olukord lahenes?
  4. Miks Sa ülikoolis teaduskonda vahetasid?
  5. Kas oled ka mujale kandideerinud?
    Sellele oli mul ka “hea” vastus olemas: “Muidugi. Ma kandideerin ametikohtadele, kus saaksin oma võimeid ja oskusi kõige paremini rakendada. Hetkel tundub mulle, et PwC sobib selliseks tööandjaks väga hästi.” Aga sellest vastusest jäi neile väheks ja nad uurisid, kuhu konkreetselt olen veel kandideerinud, selle põhjusi ja et mis on tolle teise ametikoha eelised/puudused PwC’s töötamisega võrreldes. Lühidalt uuriti mu teisi karjäärihuvisid.
  6. Palk?
    Palju ma palka soovisin saada. Ma teadsin, et see küsimus tuleb, kuid ma ei tundnud ühtegi audiitorit ega auditi konsultanti, kelle käest küsida. Siis tuli mulle aga meelde, et kunagi Facebook’is nägin ma ühte oma vana kursavenda majandusteaduskonnast, kes töötas PwC’s maksukonsultandina. Tegu oli puhtalt tuttavaga, minu mälu järgi ei ole ma temaga vist kordagi varem rääkinud. Eniveiz, saatsin facebook’is talle kirja, kus uurisin, et kuidas nägi välja tema kandideerimiskadalipp ja palju peaks palka küsima. Kadalipust ei rääkinud ta midagi, kuna ta võeti tööle peale praktikat PwC’s aga palganumbri ütles ta mulle küll, mida võiks küsida.
    Nii ma vastasingi, et mul on üks tuttav PwC’s ja tema ütles taolise palganumbri. Siis uuriti, kes mu tuttav on ja kuidas ma teda tean.

Vestluseks oli ette nähtud umbes tund aega. Kui esimene tund läbi sai, siis küsiti, et kas mul on ka endal küsimusi. Ning jaaaaaaa, OLI. Ma olen praktiliselt iga varasema töövestluse jaoks välja mõelnud rida küsimusi, et teada saada rohkem töökoha kohta. Tavaliselt olen koostanud mingi nimekirja ja sealt valinud mõned, mida intervjuul küsida. Seekord aga valisin veidi teistsuguse tee.

Kuskilt videost, sain mõtte, et edukad on need kandidaadid, kes palju küsimusi esitavad. Üldjuhul mul tekibki palju küsimusi, kuid mul ei jää need kõik meelde sealt nimekirjast. Niisiis seekord, kui küsiti, kas mul on küsimusi, siis ma võtsin nahhaalselt oma küsimuste nimekirja välja… umbes 20 küsimusega ja alustasin pommitamist 😀 esimesest küsimusest viimaseni (mõnele küsimusele sain vastuse juba eelneva vestluse käigus, seega esitasin mingi 10-15 küsimust).

Ja teate, mis siis juhtus, kui oma küsimuste lehe välja võtsin? Intervjuu tegi kannapöörde. Enam ei olnud nii, et vaid mina olen sellest töökohast huvitatud, vaid nüüd oli nii, et nemad “müüsid” seda ametikohta minule. Näiteks ma küsisin, et milline on töökultuur seal, missugused on kolleegid, missugune on väljaõpe, mis on parim PwC’s töötamises, mis nii hea seal ei ole, mis on potentsiaalsed edutamisvõimalused jne. Lisaks meeldis mulle, et intervjueerijad andsid mulle kohe positiivset tagasisidet, et mul nii palju küsimusi oli ning, et ma olin AINUKE kandidaat, keda nad teadsid, kes on taolise küsimuste lehe kunagi välja võtnud. Great success!

Kuidas mul läks?

Ei tea. Osa minust arvab, et väga hästi, kuna ma rääkisin nii nagu asjad olid ja ei sokkinud seal midagi. Intervjuu ajal sai ka nalja, kuna rääkisin neile sellest, kuidas USAs raamatuid müüsin (pigem ei müünud :D), Eestis firma tegin ja meie firma “miitingutest” restoranis jne. Positiivseid emotsioone oli palju. Arvatavasti on ka hea, et mul on üks tuttav nägu PwC’s – intervjueerijad saavad vajadusel ka tema käest minu kohta midagi pärida (better than nothing… right?).

Teine osa arvab, et üsna halvasti, kuna auditi teenuste juht vahtis pidevalt kella, kui esimene tund läbi hakkas saama. Kokku oli vestlus vähemalt 1.5 tundi ja 15-20 minutit enne töövestluse lõppu läks ta vabandades minema ning ma jäin sinna personalijuhiga edasi vestlema. Üldjuhul on ju üsna selge, et kui intervjueerija enne vestluse lõppu ära läheb, siis ta ei ole kandidaadist huvitatud. Samas ettenähtud aeg sai ka otsa ja võibolla oli tal tõesti tarvis kuhugi minna. Pigem olen pessimistlikul toonil selles asjus.

Üks voor on veel ees – finaalvoor. Kas ma sinna jõuan? Ei tea. Aga üks on kindel, edaspidi võtan ma oma küsimuste nimekirja igale poole kaasa :D.





Meeskonnatöövoor PwC’s

21 04 2011

PwC testi tulemused olid mul piisavalt head ja täna käisin jälle PwC‘s (PricewaterhouseCoopers’is ). Seekord oli tegu meeskonnatöövooruga.

Enne kohaleminekut googeldasin igasuguseid grupiharjutusi internetis ja leidsin sellise video:

Põhimõtteliselt hinnatakse koostöövõimet, suhtlemisoskust, ajast kinnipidamist, argumenteerimisoskust, presenteerimisoskust jmt.

Analoogne videole oli ka tänane meeskonnatöövoor. Me saime teemaks “Eesti valitsus on teinud piisavalt majanduskriisist väljumiseks”. Jagunesime kaheks – ühed võtsid jaatava seisukoha ja teised eitava seisukoha. Seejärel algas grupitöö ja koostasime vastavalt siis eitavad ja jaatavad seisukohad.

Kandsime seisukohad ette ja seejärel esitasime “vastaspoolele” 2 küsimust ning nemad vastasid ja seejärel küsiti minu tiimilt ja meie vastasime.

Kogu tegevust filmiti. Iseenesest oli üsna huvitav grupitöö. Ma arvan, et algul oli mu start veidi kehv, kuid hiljem läks kõik väga hästi (arvan, et kaamera juuresolekul ei tundnud ma ennast kõige vabamalt).

Seekord ma olin üsna asjalik ja kokkuvõttes jäin enda “esinemisega” rahule. Üsna heas meeleolus olin kui sealt lahkusin :D.

Kui pääsen edasi, siis on väga hea, kui ei pääse, siis sain vähemalt veeta huvitava päeva Tallinnas ja ühe postituse siia blogisse :D. Win-Win.





PricewaterhouseCoopers’i testivoor

14 04 2011

Eile saadeti KPMG’st kiri, kus mind tänati konkursil osalemast, kuid ma ei osutunud valituks järgmisesse vooru.

Täna käisin aga PricewaterhouseCoopers‘is finantsauditi nooremkonsultandi testivoorus. Kandidaate oli ligi 200 ning kohale tuli testi tegema ligi 60 inimest. Lisaks on ka veel üks testipäev – praktiliselt iga kandidaat saab testi täita.

Testiti loogikat – tuli lahendada 14 loogikaülesannet 25 minuti jooksul.

Seejärel täitsime inglise keele testi – nagu ikka, vali sobiv sõna, täida lünk, kirjuta sõna õiges vormis jne. Selleks anti 50 minutit.

10 minutit pausi.

Finantsi ja raamatupidamisega seotud küsimused. Aega  oli 1H 45 minutit. See oli ka kõige raskem osa, kuna mitmeid asju ma lihtsalt ei teadnud.

Näiteks küsiti:

  • Mida võivad omanikud teha, kui ettevõtte omakapital on negatiivne?
  • Näidati lühendatud bilanssi ja selle pealt tuli arvutada 3 suhtarvu. Ise võis valida mis suhtarvu tahad arvutada (näiteks ROE, ROA, Net Profit Margin jne). Need suhtarvud tuli leida 3 aasta kohta ja pidi oskama põhjendada nende suhtarvude sisu ja oskama kommenteerida ettevõtte finantsseisu nende abil.
  • Üks ülesanne oli sootuks väga keeruline. Tuli leida optimaalne suuskade tootmiskogus, mis maksimeeriks ettevõtte kasumi. Antud olid nelja erineva suusatüübi parameetrid – muutuvkulud, müügihind,  kuine nõudlus, töötudide arv paari valmistamiseks, kõigi töötundide arv ettevõttes. Lühidalt tarvis leida tootmiskoguste lineaarkombinatsioon, mis maksimeeriks kasumi. Analoogseid ülesandeid olen lahendanud simpleksmeetodiga või siis Excel’i Solver’i abil. Nelja tundmatut leida pliiatsi ja paberiga on üsna keeruline, või mis?
  • FIFO põhimõttest oli üks ülesanne.
  • Ühes ülesandes oli antud mitu majandustehingut ning tuli kajastada iga tehingu mõju ettevõtte rahavoogudele (raha sisse, raha välja, pole mõju) ja kasumile (suureneb, väheneb, ei mõjuta).
  • Tuli arvutada ettevõtte rahavood välja, kui antud oli nimekiri erinevatest majandustehingutest.
  • Mõni üksik protsendi ülesanne… Ntx Ettevõte müüs toote firmale ABC omahinnast 20% kallimalt. Firma ABC müüs toote kliendile omakorda 30% kallimalt edasi. Mitu % on kliendi hind suurem toote omahinnast?
  • Firmal on 2 toodet – A ja B. Mõlema kohta on paar parameetrit antud – muutuvkulud, müügihind, valmistamiseks kuluv aeg  jne. Vaja välja selgitada, kumba toodet on ettevõttel otstarbekam toota (otsustada tuli selle toote kasuks, mille puhaskasum suurem oli).
  • jmt…

Testivoorule järgneb 2-3 vooru veel. Arvan, et test mul väga hästi ei õnnestunud (kolmas osa oli üsna must auk, kuna viimati käisin majandusloengus 2 aastat tagasi). Egas midagi. Better luck next time!





“Miks me seda teeme” I töötuba Rõngus

2 04 2011

Täna käisin Rõngu rahvamajas. Seal leidis aset projekti “Miks me seda teeme?” esimene töötoa voor, mille pealkirjaks oli “Segadus”. Asja korraldab Kodukandi nime kandev organisatsioon.

Lühidalt: Tegu oli TASUTA üritusega, kohal oli kuskil 14-16 noort erinevatest noortevolikogudest või muudest grupeeringutest :D.

Asi algas tasakesti, nagu  eestlastel tavaks, tegime paar tutvumismängu, saime nimed, huvid jmt selgeks ja asusime asja juurde. Mulle meeldis see, kuidas Rõngu Noortevolikogu liikmed rääkisid oma tegemistest ja üritustest, mida nad on korraldanud. Räägiti õnnestumistest ja läbikukkumistest, sekeldustest ja huvitavatest tähelepanekutest. I have to give those guys credit… nad ikka teevad üritusi, koolitusi jmt. Võrreldes Puhja Noortevolikoguga toimib nende asi [Rõngu NV] väga hästi.

Mingi aeg selgitasime välja noorte (meie endi) väärtused, tõekspidamised ja rollid. Seejärel analüüsisime/arutasime selle eelmainitud kolmiku mõju ühiskonnas. Arutati ka sel teemal, kuidas kaasata noori ühiskonnas ning kuidas neid aktiivsemaks muuta. Räägiti sellest, kuidas tõsta noorte huvi näiteks poliitika ja valimiste vastu. Räägiti, räägiti, räägiti…kirjutati veidi ja räägiti edasi. Hea oli kuulata mõtteid ja ideid otse noortelt endilt, kuid mida selle infoga peale hakata?

Söök oli hea, ruum/asukoht oli igati OK ja noored ise olid toredad/lahedad. Mul on ka hea meel, et sain tutvuda Rõngu asulaga (pole sinna veel varem sattunud) ja veeta huvitav päev noorte maailmaparandajate seltsis.

Thank you Kaija for making all this possible (Kaija oli projektijuht).





Kaks raundi KPMG’s

1 04 2011

Täna käisin KPMG‘s audiitori assistendi ametikoha “teise vooru töövestlusel” – jutumärkides, kuna tegu ei olnud töövestlusega selle tavapärases mõistes. Tegu oli rühmatööga.

Aga esmalt paar sõna esimesest voorust. See kujutas endast testi täitmist. Viis kandidaati oli ühe laua ümber ja personalijuhi assistent jagas meile kätte inglise keele testid. Aega täitmiseks oli 45 minutit. See osa oli üsna lihtne – tuli valida lünkadesse sõna õige mineviku vorm või näiteks õige eessõna jmt.  Tekstid/laused olid muidugi finantsmaailmast. Seega kui selle sõnavaraga kokku pole varem puutunud… siis võis tekkida probleeme.

Seejärel saime järgmised testid kätte. Nende täitmiseks oli aega 1.5 tundi. Tegu oli loogilise mõtlemise ja matemaatika testidega. Sai lahendada igasugu nuputamisülesandeid, küsiti protsentülesandeid, mitmeid kiiruse, kauguse ja aja küsimusi jmt. Siin ka üks näide:

Hindu jutustas, et ühes templis tema kodumaal on kõrvuti kolm jumala kuju, mis pärimuse järgi olevat kunagi rääkinud. Üks kujudest kehastas vale jumalat, teine tõe jumalat ning kolmas diplomaatia jumalat. Tõe jumal vastas kõigile talle esitatud küsimustele õigesti, vale jumal ainult valetas ja diplomaatia jumal andis nii õigeid kui ka valesid vastuseid. Kaua aega ei teadnud keegi, millist jumalat mingi kuju kehastab ja millise juttu tasub uskuda. Ühel päeval õnnestus ühel targal see mõistatus lahendada. Ta läks templisse ja küsis esimeselt (vasakpoolselt) kujult: “Kes seisab sinu kõrval?”. Ta sai vastuseks: “Tõe jumal.”. Teiselt (keskmiselt) kujult sai ta küsimusele “Kes sa oled?” vastuseks “Diplomaatia jumal”. Kolmas (parempoolne) kuju andis küsimusele “Kes seisab sinu kõrval?” vastuseks “Vale jumal”.
Milliseid jumalaid kehastavad need kujud?

Leidsin netist veelgi sarnaseid loogikaülesandeid.

Nagu võite arvata, mul läks see osa hästi, kuna pääsesin järgmisesse vooru.

 

Hea küll. Nüüd siis tänasest päevast. Olime jällegi viiekesi sama laua ümber (kõik uued näod) ning meiega liitusid personalijuht, tema assistent ja üks hetkel töötav audiitori assistent. Seega 8 inimest ruumis.

Täna mängisime mänge. Mhm… rollimänge.

Esimene mäng oli stiilis, et oleme meeskond, kes on Kuu peal ning on juhtunud õnnetus meie kosmosesõidukiga ja meil on tarvis liikuda 200 miili emalaeva juurde. Palju varustust hävines õnnetuses ning terveks jäid vaid 15 eset. Esimeseks ülesandeks oli järjestada need 15 eset tähtsuse järjekorras. Esemed olid hapnikuballoonid, 20 liitrit vett, köis, 2 püstolit, kummipaat, tikud, esmaabikomplekt, küttekeha, siidist langevari, piimapulber, toidukonservid, raadiolainesaatja, kompass, kuukaart ja süüteraketid (jäidki kõik 15 asja meelde :D).

Siis, kui oma järjestus olemas, tuli meil kõigil viiel koostada ühine järjestus. Sai veidi vaieldud, diskuteeritud, hääletatud jne. Seejärel saime “õige” väljapakutud lahenduse järjestuse (Armstrongi poolt pakutud lahendus). Kõrvutasime endi esialgset järjestust õige lahendusega, seejärel tiimi lahendust õige lahendusega. Huvitav oli see, et tiimi lahendus oli kõikidel parem kui individuaalne lahenduskäik. Paistab, et ega ilma asjata öelda, et 5 pead on ikka 5 pead.

Teise ja viimase rollimängu ülesandeks oli kehastuda mingiks organiks (näiteks Riigikontroll, peaminister, ettevõtjad vmt), kes üritab Eesti majandust edendada. Ülesandeks oli läbi selle valitud organi silmade leida probleemid, mis tuleb ületada majanduse arendamiseks ja leida neile lahendused. Aega oli 35 minutit.

Me valisime endid peamistriteks. Seekord oli dialoog aktiivsem ja huvitavam, kuna oli just sooja tehtud esimese ülesandega. Samamoodi sai vaieldud, ideesi genereeritud, naerdud, räägitud. Lõpus tehti ka pisike ettekanne meie tulemustest.

 

Kuidas minul seal läks?

Sisetunne ütleb, et kehvasti.

Plussid: Näiteks haarasin ma mitmel korral initsiatiivi ja juhtisin vestlust tagasi rööbastele kui dialoog teemast liiga kaugele läks, algatasin dialooge… Samuti kiitsin teiste mõtteid, julgustasin neid tagant – a’la “mulle meeldib see mõte”, “geniaalne”, “muidugi” (täiesti sarkasmita) jne. Genereerisin ise mõtteid, ideesid jne. Olin aktiivne.

Miinused: Üldiselt mulle need ülesanded meeldisid, kuid mul on tunne, et need meeldisin mulle veidi liiga palju. Aeg-ajalt viskasin paar kildu teksti sisse… sai küll naerda, kuid ma arvan, et me ei tulnud siia kokku nalja tegema. See vist ei läinud hästi. Lisaks olin veidi närvis ja oleksin võinud vähem “niheleda”. Ka see läks kehvasti, et ma arvutasin kõik punktid valesti kokku ja jäin peale rühmatööd sinna ühe teise kandidaadiga punkte arvutama (ta kah suutis valesti kokku lüüa need punktid). See punktide asi oli üsna piinlik :(.

 

Üks voor on veel ees – viimane voor. Sinna pääsemine selgub alles 2 nädala jooksul. Rühmatöö lõppedes saime esitada ka paar küsimust personalijuhile ja teistele. Küsimusi tuli vaid 3 – kaks minult ja üks ühelt tüdrukult.

Personalijuht võttis veel asja kokku ja andis nõu. Ta rääkis, et audiitori amet on üsna suur väljakutse ning tegu pole päris sellise tööga, mis igaühele sobib. Väljaõpe kestab aastaid. Ka see hetkel audiitori assistendina töötav neiu rääkis, et ka peale kolme aastat õpib ta ikka veel ja veel uusi asju. Personalijuht pani meile südamele kodus uurida välja, mida audiitori amet endast kujutab ja kas me ikka oleme valmis selleks suureks väljakutseks.

Mind pani see küll mõttesse. Mu minevik on seotud olnud finantsturgudega – eelkõige kauplemisega – ja nüüd siis vaja teha otsus auditi kasuks. Kas ma olen selleks valmis?