Saved by Monika

12 02 2011

Hommikul ärkasin 9 paiku üles ja olin õnnelik, et veel elus. Pakkisin asjad. Sõin hommikust ja minema. Kiirelt ütlesin Janine’ile nägemist ja tänasin teda “külalislahkuse” eest. (Krt, miks on mul vaja alati nii viisakas olla…) Õnneks oli ka enesetunne palju parem kui eile.

Ekslesin linna peal, nägin palju kalleid autosid – 4-5 Bugatti’t, 3 Ferrarit ja lugematu hulk mersusid ja bemareid. Sattusin üsna kallisse kohta – King’s Street (Hyde Park’i lähedal).

Vahepeal sain teada, et Janine oli minult ka külmetuse saanud. Hahahhhahahaha. Revenge! Hahahahahha… I know I’m a terrible person. Hahahahahhaha..

Monika (klassiõe) juurde jõudsin õhtul 17 paiku. Kõik läks suurepäraselt.

Monika elab väga ilusas korteris (kõige ilusam kõigist eelnevatest kohtadest, kus ma ööbinud olen) . Ta elab seal koos oma boyfriend’iga  ja ta paistis väga happy olevat. Huvitav oli mõelda, et peale keskkooli ei ole ta üldse muutunud. Ta ütles sama ka minu kohta. Njaaa… people never change.

Elu seal korteris meenutas mulle veidi USAd. Mina, Monika ja Jean-Paul sõime õhtusööki ühise laua taga… It was lovely.

Tundsin end selles majas kui kuninga kass. Kõik oli tipp-topp ja kena. Ei olnud mingit kultuuride-erinevust (hea küll JP’ga veidi oli, kuid enamjaolt mitte). Väga turvaline ja mõnus koht, kus elada. Täielik vastand eilsele saagale. Enamuse õhtust lihtsalt rääkisime ja vaatasime telekat.

Jean-Paul, Monika ja mina


Toimingud

Information




%d bloggers like this: