Päike Londonis… kas ma näen und?

8 02 2011

Täna ärkasin üles ja avastasin, et aknast paistab päike. Ilm oli soe. Pilved olid kadunud. Hurraaaaaa…

Aga päev läks paremaks, kui oma mobiili nägin. Sealt vaatas vastu SMS Leon’ilt. Mu klaviatuur oli kohale jõudnud. Great success…

Plaanis oli minna kuhugi tasuta lõunat sööma, kuid ma ei tahtnud niivõrd hea ilmaga kusagil siseruumis olla. Otsustasin tagasi Westminster Abbey piirkonda minna. Tegin pilte taaskord Big Ben’ist, Houses of Parliament’ist ja seejärel läksin tagasi sinna parki, millest varem rääkisin – Kensington Park ja Hyde Park ja St. James’s Park (kõik pargid on enam-vähem ühendatud). Väga mõnus oli seal jalutada. Mulle meeldis.

Tegin ringi ümber Serpentine’i “järve”, käisin printsess Diana purskkaevu juures ja seejärel tagasi Kelvin’i juurde.

Hetkel olen rongis ja kirjutan oma uue klaviatuuriga, mille sain just Leon’i juurest kätte. Liigun nüüd edasi järgmise host’i – Geoffrey – juurde.

Hetkel jäi mul rong seisma, kuna Leicester’i väljakul läks keegi jobu raudteele kõndima. Ootan nüüd põnevusega rongis, kuniks nad selle tüübi kätte saavad.

Väga kaua ei pidanudki ootama. Vaid 5-10 minutit.

 

Geoffrey’ga sain kuskil 10 minutit kokkulepitust hiljem kokku. Kähku tema  ühikasse, asjad nurka ja kohe edasi ühele CouchSurfing’u miitingule/peole. Sai jälle uute nägudega tutvutud ja seejärel tagasi ühikasse ja magama.

Geoff mängib kitarri ja oskab ka laulda (neidude unelm), õpib laste taastusravi (midagi taolist) ja on väga sillas Ameerika jalgpallist. Sai ka hiljuti kuhugi tiimi liikmeks ja on väga excited selle üle. Ta on pooleldi britt, pooleldi ameeriklane. Väga lahe tüüp.

Pilte:


Toimingud

Information




%d bloggers like this: