Rui ja Co ning naeruteraapia

30 01 2011

Lahkusin Sara juurest 12 paiku ja mõtlesin, et liigun rahus Buckingham’i palee juurde ja Hyde Park’i ning teen oma kaameraga paar pilti. See ei osutunud nii lihtsaks, kui arvasin. Plaanis oli minna metrooga, kuid kuna tegu oli pühapäevaga, siis viidi läbi mingeid ehitustöid kahel metrooliinil ja seetõttu ei saanudki ma metrooga sõita. Pidin võtma asendusbussi. Ootasin (minu arvates) õiges peatuses kuskil 30 minutit ning vähemalt 20 bussi peatus seal ja siis sõitis edasi, kuid asendusbussi numbritega bussi ei tulnud kordagi.

Otsustasin siis alternatiivse strateegia kasuks. Võtsin ette bussi, mis liikus kuhugi Hyde Park’i lähedale ning seda bussi oli väga kerge leida.

Põhimõtteliselt kõndisin tagurpidi seda marsruuti, mida eile Sara ja teistega läbisin. Tegin ka mõned pildid (patareid lubasid paar pilti veel teha), kuid siis andsid nad otsad ja ma võtsin ette tee järgmise host’i poole.

Muidugi eksisin ma ära ning pidin inimestelt teed küsima. Need aga juhatasid mind sellistesse metroodesse, mis täna ei töötanud (Oh happy day!). Niisiis ekslesin üsna kaua kuniks jõudsin Victoria Station’isse ja sealt liikusin Victoria liiniga edasi. Päris frustreeriv oli nii reisida, kui peale ekslemist leida lõpuks metroo, ning siis selgub, et sealt täna ronge ei välju.

Niisiis jõudsin Rui juurde. Ta maja ees oli üks aed, mis avanes võtmega. Keegi lahkus parajasti ja ma sain hoovi sisse. Koputasin uksele (millel ei olnud silti ega numbrit ega midagi) ja lootsin, et tegu on õige uksega. Jen lasi mu sisse ja andis mulle kiire ülevaate majast ja “kuldsetest reeglitest” nagu näiteks “recycle” ja “turn off the light” jne.

Rui õpib doktorantuuris arhitektuuri ja veedab pool aastat Londonis ja ülejäänud aasta oma kodumaal Portugalis. Elukohta jagab ta veel kolme inimesega. Rui oli väga naljakas, viskas kogu aeg kildu ja ma pole tükk aega nii korralikult naernud, kui tema juures. Siis tuli ka Garred (inglane) koju ja komöödia jätkus. Segunes Briti ja Portugali huumor😀 – 2 head asja korraga. Raffael (itaallane) ja Jen (inglane) olid aga rohkem oma asjadega hõivatud. Raf harjutas viiulit kuna ta esineb ühes orkestris ja Jen oli lihtsalt veidi halvas tujus, kuna ta just läks oma boyfriend’ist lahku.

Mul on hetkel tunne, et iga host läheb aina paremaks😀 Kahjuks ööbin siin vaid ühe öö.

Homme on mul intervjuu tolle futuuride kauplemise asjus jälle Woking’is. Pean ülikonna ära triikima ja magama.

Wish me luck!

Pilte:


Toimingud

Information

One response

31 10 2011
Ladyboys « SalaSeiklused

[…] Augustot, kelle juures võtsin veebruaris vastu Hiina uue aasta või Rui’d kellega sai kõht kõveras naerda. Good old […]




%d bloggers like this: