Külmetamas Kingstonis ja Richmond Park’is

27 01 2011

Uue host’i nimi on John. Ta elab üksi ja töötab keskkoolis ajaloo õpetajana. Päris pull oli vaadata Family Guy’d temaga😀 Ainuke jama asi on see, et tema korteris on külm. Temal aga külm ei ole.

Täna käisin jalgsi mööda Thames’i jõge jälle. John soovitas ära käia Richmond Park’is. Sinna oli jalgsi kuskil 3-5 miili. See teekond oli aga väga aeglane, kuna mul on jalas praktiliselt uued kingad, mis juba eile  soonisid ja hõõrusid jalgu korralikult. Täna aga andsid jalad kohe märku, et need kingad neile väga ei meeldi. Nii ma siis liikusingi kuskil 2-3 km tunnis Richmondi suunas.

Kingston ise aga meenutab mulle Tartu linna. Siin on Thames’i jõgi sama lai kui Tartus Emajõgi. Lisaks aerutavad siin jõel samasugused “süstad” kui Tartuski. Üsna vaikne koht, palju linde, luikesid ja parte. Nägin ka oravat lähedalt. Arvan, et see koht on ideaalne vanuritele, kes tahavad rahu ja vaikust.

Niisiis, kui ma kord Richmond Park’i jõudsin, siis oli mul juba korralikult kopp ees kõndimisest. Park oli aga väga suur (suurim “Royal park” Londonis… umbes  4 korda suurem kui New York’i Central Park).

Infotahvlilt võis lugeda, et pargis elavad vabalt paarsada põtra või kitse ja muid loomi. Lisaks mingi erilne mardikas, kes on kaitse all. Mina aga ühtegi põtra ei näinud.

Täna oli ka üsna külm ligi 2 C kraadi ja tuli ka väikestviisi lund. Pargis jalutasin ma nii kähku kui sain teise otsa ja sealt pargist välja, et liikuda kuhugi sooja… kas siis poodi või bensiinijaama – ükskõik kuhu. Jalad olid valusad ja külm oli.

“Külastasin” ühte raamatupoodi (tegelt käisin lihtsalt end soojendamas :P) ja sealt läksin edasi ja tegin väikese pitsalaksu ning siis tulin bussiga tagasi Kingstonisse. Bussijaamas pidas aga üks taarakoll vajalikuks minult tuld küsida. Lisaks rääkis too tüüp väga raskesti arusaadavas inglise keeles. Ju siis oli hull… lihtsalt pobises kõik need 5-6 minutit, mis ma bussi ootasin. Vedas et temast lahti sai ja et bussid siin nii tihti liiguvad. Nonii, nüüd on ka kahekorruselise bussiga sõidetud. Linnuke kirjas.

Ekslesin veidi Kingstonis aga leidsin tee üles John’i korteri juurde. John ise on tööl aga ta oli mulle andnud koduvõtmed ning saangi siin praegu rahus kirjutada.

Päeva highlight oli see, et sain emailile vastuse, et mu esimene töövestluse voor läks edukalt ning mind kutsuti 31. jaanuaril järgmisele intervjuu voorule. Seekord siis 30 min vestlus mingi onuga.

Paar pilti:

 




Toimingud

Information




%d bloggers like this: